-
4600 BCE
Hadaikum
Algas Maa kujunemisega, vulkaaniliselt aktiivne. Sagedased meteoriidi sajud. Kujunesid algne maakoor ja atmosfäär ning moodustusid ookeanid. Sellest prioodist on säilinud kivimeid leitud Gröönimaalt, Kanadast ja Austraaliast. -
Period: 4600 BCE to 3800 BCE
Hadaikum
-
4500 BCE
Kuu tekke
Planeet maaga põrkas kokku suur taevakeha, tekkis kuu. -
3800 BCE
Arhaikum
Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide, tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. -
Period: 3800 BCE to 2500 BCE
Arhaikum
-
2500 BCE
Proterosoikum
Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus.Toimus mitu suurt jäätumist.Aegkonna lõppus tekkis pehmekehaline elustik. -
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum
-
542 BCE
Paleosoikum
Ilmusid esimesed maismaataimed. Toimus kliima kiire jahenemine, mis tõi kaasa jääaja ning mereelustiku massilise väljasuremise. Pärast jääaega tekkisid esimesed metsad ja maismaale ilmusid esimesed loomad. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega. -
542 BCE
Fanerosoikum
-
542 BCE
Kambrium
Toimus kambriumi plahvatus- väga kiire evolutsioon, tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid. -
Period: 542 BCE to 2 BCE
Fanerosoikum
-
Period: 542 BCE to 252 BCE
Paleosoikum
-
485 BCE
Ordoviitsium
Kiire jahenemine lõppes jääajaga ning paljud madalmered muutusid maismaaks. See tõi kaasa massilise mereelustiku väljasuremise. -
443 BCE
Silur
Soojades meredes kujunesid rifid ning ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist, maismaad hakkasid asustama ka loomad. -
419 BCE
Devon
Tekkisid esimed metsad ning ilmusid kahepaiksed. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. -
359 BCE
Karbon
Tekkis kõikidest teistest geoloogilistest ajastutest rohkem kivisütt. Maismaale ilmusid roomajad ja osal putukatel tekkis lennuvõime. -
300 BCE
Perm
Tekkis hiidmanner Pangea. Taimestikus suurenes paljaseemnetaimede osakaal, meredes luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
252 BCE
Mesosoikum
Dinosaurused tõusid peamiseks loomarühmaks maismaal tänu järjekordsele väljasuremisele. Ilmusid esimesed imetajad, linnud ja õistaimed. mesosoikumi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. -
Period: 252 BCE to 66 BCE
Mesosoikum
-
250 BCE
Triias
Tekkisid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimalusemuutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad. -
200 BCE
Juura
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. -
145 BCE
Kriit
Ilmusid esimesd õistaimed, mis hakkasid domineerima maismaataimestikus. Ajastu lõpul toimunud väljasuremisega hävisid dinosaurused. -
66 BCE
Kainosoikum
Alga imetejate ja lindude kiire evolutsioon. Maa kliima jahenes oluliselt tuues kaasa korduvaid jäätumisi. Tekkisid primaadid, mis arenesid välja perekond homo esindajateni. -
66 BCE
Paleogeen
Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon.Ilmusid esimesed primaadid. Kujunesid preeriad ja savannid. -
Period: 66 BCE to 2 BCE
Kainosoikum
-
25 BCE
Kvaternaar
Ilmusid perekond Homo esindajad. Välja suri palju imetaja- ja linnuliike. -
23 BCE
Neogeen
mandrite geograafia jalaamstiku, taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Maa kliima jahenes oluliselt.
