Geokronoloogiline skaala G2E

Hadaikum

4600 BCE

Kujuneb planeet Maa, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Kujunes algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär, kivimeid on säilinud vähe

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 400 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Arhaikum

4000 BCE

Meredes hakkasid arenema esimesed eluvormid.

Arhaikum

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihus hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline ( ilma skeletita) Ediacara elustik.

Proterosoikum ehk augeoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitus tüübid, "kambriumi plahvatus" ehk kiire evolutsiooni aeg. Loomariiki tekkisid paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel arenes mineraalne toes, nagu nt. teo karp.

Fanerossoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Palosoikum ehk vanaaeg

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Esimesed maismaataimed, jäätumine, madalmered muutusid kuivaks maismaaks, mereelustiku massiline väljasuremine.

Silur

443 BCE

Kujunesid rifid, ujusid primitiivsed kalad, taimed jätkasid maismaa asustamist, maismaad hakkasid asustama loomad.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. meredes ja järvedes olevad kalad kasvasid suureks ning olid peamised kiskjad. Tekkisid esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed.

Karbon

359 BCE

Võimsad metsad, kujunesid kivisöelademed, maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime, ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea. Siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Roomajad olid ülekaalus, Permi ajastu lõppedes hävis 95% asunud liikidest.

Triias

252 BCE

Alguse elustik üsna liigivaene, esimesed dinosaurused, esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal, ajastu lõppes väljasuremistega

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

200 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid, meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga

Kriit

145 BCE

Esimesed õistaimed, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid, esimesed roomajad, esimesed mesilased, ajastu lõpul toimunud väljasuremisel hävinesid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt.

Paleogeen

66 BCE

Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhjajooned omandasid tänapäevase ilme. Kujunesid välja tänapäevase imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid esimesed homoniidid.

Kvaternaar

2 BCE

Ilmusid inimese vahetud eelased - perekond homo esindajad. Surid välja mitmed imetajad (nt .mammutid, karvased ninasarvikud) ja linnuliike (dodo, moa)