Geokronoloogiline skaala b

Geokronoloogiline skaala Frida EV

By fridaaless
  • 4600 BCE

    Hadaikum

    Hadaikum
    Kestus: 4,6 mld-4 mld aastat tagasi. Kivimeid leitud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisaju oht. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär.
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • 4500 BCE

    Kuu teke

    Maa põrkus kokku suure taevakehaga
  • 4000 BCE

    Arhaikum

    Arhaikum
    Kestus: 4 mld - 2,5 mld aastat tagasi.
    Meredes arenesid algelised eluvormid.
    Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid.
    Paljudes stromatoliitides on säilinud bakterifossiile.
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

  • 2500 BCE

    Proterosoikum

    Proterosoikum
    Kestus: 2,5 mld - 542 mln aastat tagasi.
    Tänu tsünobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus.
    Toimus mitu suurt jäätumist.
    Aegkonna lõpus ilmus Ediacara elustik.
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

  • 542 BCE

    Kambrium

    Kambrium
    Kestus: 542 mln - 485 mln aastat tagasi.
    Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ning suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest.
    Kasvas planktiliste vetikate hulk.
    Kambriumi loomariiki ilmusid käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused.
    Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes.
    Välisskelett kujunes vastusena röövloomade jõuliste lõugade ja hammaste evolutsioonile.
  • Period: 542 BCE to 485 BCE

    Kambrium

  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Fanerosoikum

  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum

  • 485 BCE

    Ordoviitsium

    Ordoviitsium
    Kestus: 485 mln - 443 mln aastat tagasi.
    Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt.
    Esimesed maismaataimed.
    Ajastu lõpul toimus kliima jahenemine, mis lõppes jäajaga.
    Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alandumise kuni 100m, mis muutis paljud madalmered maismaaks ja tõi kaasa massilise mereelustiku väljasuremise.
  • Period: 485 BCE to 443 BCE

    Ordoviitsium

  • 443 BCE

    Silur

    Silur
    Meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate riftid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Maismaad hakkasid asustama loomad, kelle hulgas oli tuhatjalg, meriskorpionid ja skorpionid.
  • Period: 443 BCE to 419 BCE

    Silur

  • 419 BCE

    Devon

    Devon
    Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Paljud kalad kasvasid väga suureks. Suured muutused toimusid maismaal. Tekkisid esimesed metsad ning ilmusid esimesed kahepaiksed.
  • Period: 419 BCE to 359 BCE

    Devon

  • 359 BCE

    Karbon

    Karbon
    Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osade, kodade ja sõnajalgade eellased. Mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Osadel maismaad putukatel tekkis lennuvõime ning ilmusid esimesed roomajad.
  • Period: 359 BCE to 299 BCE

    karbon

  • 299 BCE

    Perm

    Perm
    Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus 95% liikidest
  • Period: 299 BCE to 252 BCE

    Perm

  • 252 BCE

    Triias

    Triias
    Ajastu algul oli elustik liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad.
  • Period: 252 BCE to 201 BCE

    Triias

  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum

  • 210 BCE

    Juura

    Juura
    Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäeva st tüüpi kalad. Suurosa maismaast oli kaetud paljasseemnetaimede st koosneva metsaga.
  • Period: 201 BCE to 145 BCE

    Juura

  • 145 BCE

    Kriit

    Kriit
    Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima maismaataimestiku. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihüosaurustega, ammoniitide ja rudistidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremisega käigus hävisid dinosaurused, paljud merelise roomajad ja teised.
  • Period: 145 BCE to 66 BCE

    Kriit

  • 66 BCE

    Paleogeen

    Paleogeen
    Pärast dinosauruste väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased elasid meredes. Ilmusid esimesed primaadid. Alguses oli kliima soe ja niiske, see järel hakkas kliima jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid preeria ja savannid.
  • 66 BCE

    Neogeen

    Neogeen
    Mandriline geograafia, sammuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäeva see ilme. Levima hakkasid maod, konnad ja laululinnud, sammuti rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrika ilmusid varased hominiidid. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.
  • Period: 66 BCE to 23 BCE

    Paleogeen

  • Period: 66 BCE to 1 BCE

    Kainosoikum

  • Period: 23 BCE to 2 BCE

    Neogeen

  • 2 BCE

    Kvaternaar

    Kvaternaar
    Ilmusid inimese vahetud eellased. Väljasurid palud imetaja- ja linnuliigid (mammutid, ninasarvik, dodo, moa).
  • Period: 2 BCE to 1 BCE

    Kvaternaar