Geokronoloogiline skaala Eveli G2R3

Hadaikum

4600 BCE

Kestis 4,6mld- 4mld aastat tagasi. Maa teke. Periood vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Hadaikumi lõpuks kujunes algne maakoor ja atmosfäär ja ookean. Kivimeid on säilinud sellest perioodist Austraalias, Kanadas ja Gröönimaal.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkas 4,5 mld aastat tagasi kokku Teijaga ja moodustus.

Arhaikum

4000 BCE

Meredes arenesid algelised eluvormid. Ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid- mikroorganismide, sh tsüno- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Elu arvatakse olevat tekkinud 3,8-3,5 miljardit aastat tagasi. Sellele viitab stromatoliitide esinemine ligi 3,5 miljardi aasta vanustes kivimites.

Proterosoikum

2500 BCE

Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumis, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik pehmekehaline nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäaevaste rühmade esindajad kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekkisid peamised organismide ehitustüübid, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Seda väga kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. Kasvas planktiliste vetikate hulk, loomariiki ilmusid selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes, näiteks koda tigudel ja karpidel ning tugev välisskelett trilobiitidel.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik, näiteks käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ajastu kliima oli valdavalt soe, ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100 m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutatavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama loomad; esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik- käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid- ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubjavetikad suuri riffe. Tolleaegsed tippkiskjad olid suureks kasvanud kalad, näiteks rüükalad ja vihtuimsed. Ajastu algul oli maismaataimestik madal ja hõre, ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed- selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Õleujutavatel aladel- mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Ühelgi teisel ajastul pole tekkinud nii palju kivisütt kui sellel ajastul. Maismaal elas palju lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime ning ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, ümbritsetud Panthalassa ookeani poolt. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, oli karm kliima. Maismaal loomadest olid roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Algul oli elustik üsna liigivaene, permi ajastu väljasuremisest taastumiseks kulus 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid- ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Meredes elasid tänapäeva tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda palajsseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega, tuntakse rudistide nime all. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väikesearvuliselt asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal, vaalade eellased meredes. Ilmusid esimesed primaadid. Alguses oli kliima soe ja niiske, palju troopilisi metsasid, järk-järgult hakkas kliima jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid, mis asendasid metsasid.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia ja loomastiku ning taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid- inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens´i tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on välja surnud paljud imetajad (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.