-
4600 BCE
Hadaikum
Planeedi Maa kujunemine. Vulkaaniliselt aktiivne periood, sagedased meteoriidisaju. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Perioodi lõpul kujunesid maakoor, atmosfäär ja ookeanid. -
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Hadaikum
-
4500 BCE
Kuu teke
Maa põrkub kokku suure taevakehaga ja moodustub Kuu. -
4000 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
Meredes arenesid algelised eluvorrmid. Ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile. -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
-
2500 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Ilmus pehmekehaline nn Ediacara elustik. -
2500 BCE
Esimesed ühe- ja mitmerakulised organismid
-
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
-
542 BCE
Kambrium
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk, ilmusid pajud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed jne. Kujunes mineraalne toes, tekkisid esimesed kalad. -
Period: 542 BCE to 252 BCE
Paleosoikum ehk vanaaegkond
-
Period: 542 BCE to 1 BCE
Fanerosoikum
-
485 BCE
Ordoviitsium
Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise, mille tagajärjel toimus massiline mereelustiku väljasuremine. -
485 BCE
Esimesed kalad
-
443 BCE
Esimesed maismaataimed
-
443 BCE
Silur
Soojades meredes kujunesid korallidest ja lubivetikatest rifid. Maismaataimed kasvasid niisketel, sageli üleujutatud aladel ning olid väikesed ja lihtsa ehitusega. Esimesed loomad maismaal - tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
419 BCE
Esimesed putukad
-
419 BCE
Devon
Troopikameredes - käsijalgsed, okasnahksed, trilobiidid. Šelfimerede äärealadel korallidest, kihtpoorsetest ja lubivetikatest rifid. Paljud meredes ja järvedes elavad kalad kasvasid väga suureks ja olid tippkiskjad.
Ajastu lõpuks olid tekkinud maismaale esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed. -
359 BCE
Esimesed roomajad
-
359 BCE
Karbon
Maismaad katsid suured metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade ja sõnajalgade suured puukujulised eellased. Üleujutatud aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed.
Maismaal elas rohkelt lülijalgseid ning putukad said lennuvõime. Ilmusid esimesed roomajad. -
299 BCE
Perm
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Mandri siseosas oli kuiv ja karmi kliimaga kõrb. Ülekaalus olid roomajad. Suurenes ka paljasseemnetaimede ja luukalade osakaal.
Ajastu lõpul toimus ajaloo suurim väljasuremine, milles kadus kuni 95% Maad asustanud liikidest. -
252 BCE
Triias
Ajastu algul oli elustik suhteliselt liigivaene tänu suurele väljasuremisele permi ajastu lõpul. Ilmusid esimesed dionaurused ning tänu ajastu lõpul toimunud järjekordsele väljasuremisele, sai nendest peamine loomarühm maismaal.
Ilmusid esimesed imetajad ning meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
Period: 252 BCE to 66 BCE
Mesosoikum ehk keskaegkond
-
201 BCE
Juura
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid, nt plesiosaurusi. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäeva tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
145 BCE
Esimesed linnud ja õistaimed
-
145 BCE
Kriit
Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid ka uued imetaja- ja linnuliigid.
Toimus järjekordne väljasuremine, mille käigus hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad. Üheks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
66 BCE
Paleogeen
Algas imetajate ja lindude kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suueŕeks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajatest elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli soe ja niiske, suurtel laiuskraadidel kasvasid troopilised metsad. Kliima hakkas aga järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid metsi. -
Period: 66 BCE to 1 BCE
Kainosoikum ehk uusaegkond
-
23 BCE
Neogeen
Mandrite geograafia ja loomastiku ning taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Kujunesid välja tänapäevased linnus ja imetajad. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased.
Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate. -
2 BCE
Kvaternaar
Ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad. Suri välja palju imetajaid - mammut, karvane ninasarvik ning linde - dodo, moa. Paljude loomade väljasuremise põhjuseks peetakse inimese üha kasvavat mõju planeedi elustikule.
