Timescl 2018

Geokronoloogiline skaala Eric R2

By hotshotraave
  • 4600 BCE

    Hadaikum

    Hadaikum
    Kestus 4.6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Periood Maal oli vulkaaniliselt aktiivne, Maad tabasid meteoriidisajud. Sellest perioodist pärit kivimeid on leitud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Perioodi lõpul tekkisid Maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • Period: 4600 BCE to 542 BCE

    Eelkambrium

  • 4500 BCE

    Kuu teke

    Kuu teke
    Maa põrkas kokku suure taevakehaga, mille tagajärjena tekkis Maa kaaslane nimega Kuu
  • 4000 BCE

    Arhaikumi

    Arhaikumi
    Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid.Arhaikumi ladeestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid.
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

  • 3800 BCE

    Elu arenemine

    Elu arenemine
    Arhaikumi aegkonnas arenesid välja algelised eluvormid.Sellest ajaperioodist on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide, tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.
  • 2500 BCE

    Ediacara elustik

    Ediacara elustik
    Proterosoikumi aegkonna lõpul ilmuvad ilma skeletita faunad, mida nimetati Ediacra elustikuks.
  • 2500 BCE

    Hapnikusisalduse suurenemine

    Hapnikusisalduse suurenemine
    Tänu fotosünteesivatele tsüanobakterite elutegevusele suureneb atmosfääris ka ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus
  • 2500 BCE

    Maa jäätumine

    Maa jäätumine
    Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum ehk ageueoon

  • 542 BCE

    Kambriumi plahvatus

    Kambriumi plahvatus
    Kamriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis ekisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevasest loomhõimkondadest.
  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum ehk vanaaegkond

  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Franerosoikum

  • 485 BCE

    Rikkalik elustik Ordoviitsiumi ajastul

    Rikkalik elustik Ordoviitsiumi ajastul
    Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid ja teised. Kliima oli valdavalt soe.
  • 484 BCE

    Massiline väljasuremine

    Massiline väljasuremine
    Ordoviitsiumi ajastu lõpul toimus kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga ning madalmered muutusid kuivaks maismaaks. Selle tulemusel toimus massiline mereelustiku väljasuremine
  • 443 BCE

    Siluri ajastu taimed

    Siluri ajastu taimed
    Siluri ajastul alustasid esimesena maismaa asustamist taimed . Varased maismaataimed olid väiksed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutatud aladel.
  • 443 BCE

    Siluri rifid ja kalad

    Siluri rifid ja kalad
    Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid ning ujusid primitiivsed kalad.
  • 442 BCE

    Esimesed maismaa loomad

    Esimesed maismaa loomad
    Maismaad hakkasid asustama esimesed maismaaloomad. Nende hulgas olid tuhatjalgsed ja skorpionid.
  • 419 BCE

    Esimesed metsad

    Esimesed metsad
    Devoni ajastu lõpuks oli maataimestikust tekkinud esimesed metsad.
  • 400 BCE

    Esimesed selgroogsed

    Esimesed selgroogsed
    Devoni ajastul kujunesid välja esimesed selgroogsed loomad, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.
  • 300 BCE

    Pangea

    Pangea
    Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangea mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima.
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkond

  • 251 BCE

    Suur Väljasuremine

    Suur Väljasuremine
    Permi ajastu lõppeb suurima väljasuremisega Maa ajaloos, mille tulemusena kaovad kuni 95% Maal elavatest liikidest. Väljasuremise põhjuseks arvatakse olevat kolm erinevat põhjust; Maa kokkupõrge meteoriitidega, katastroofilised vulkaanipursked ning kliima muutused.
  • 250 BCE

    Dinosaurused

    Dinosaurused
    Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused, kellest sai aja jooksul peamine loomarühm maismaal
  • 200 BCE

    Esimesed imetajad

    Esimesed imetajad
    Triiase perioodil ilmusid ka esimesed imetajad. Esimesed imetajad olid väga väikesed, hiiri meenutavad loomad, kes elasid urgudes või puu otsas. Nad toitusid väikestest putukatest või roomajatest.
  • 200 BCE

    Juura elustik

    Juura elustik
    Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetavad vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad Ookeanides elab rohkelt merelisi roomajaid ning meredes leidub juba tänapäevast tüüpi kalasid. Suur osa maismaast on kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
  • 150 BCE

    Esimesed linnud

    Esimesed linnud
    Juura perioodil arenevad väikestest lihasööjatest dinosaurustest välja esimesed algelised linnud. Esimestel lindudel on teravad hambad ja küünised. nende tiivad ja saba on kaetud sulgedega. Saba ise on suur ja kondine.
  • 130 BCE

    Õistaimed

    Õistaimed
    Ilmuvad esimesed õistaimed, mis levivad kiirest üle kogu maismaa ning hakkavad domineerima kogu Maa maismaataimestikku.
  • 66 BCE

    Väljasuremine

    Väljasuremine
    Kriidi ajastu lõpul toimub massiline väljasuremine, mille käigus kaovad dinosaurused, paljud merelised loomad jt. Väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriiti.
  • 66 BCE

    Paleogeen

    Paleogeen
    Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks.Ilmuvad ka esimesed primaadid.
  • Period: 66 BCE to 1 BCE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

  • 3 BCE

    Inimese eellased

    Inimese eellased
    Neogeeni ajastul kujunevad tänapäeva Aafrikas välja varajased hominiidid ehk inimese eellased
  • 2 BCE

    Inimeste teke

    Inimeste teke
    Kvaternaari ajastu alguses arenevad inimeste eellastest evolutsiooni käigus välja Homo sapiens ehk tänapäeva inimene.