Geokronoloogiline skaala Ella R1

Suur Pauk

12,000 BCE

Suur Pauk toimus u. 12-15mld aastat tagasi. Suur pauk, (sõna otseses mõttes) kujutab endast hetke, mil "miski" ilmutab kogu asja ehk universumi päritolu. Pärast lööklaine, samal ajal kui Universum laienes, jahtus see piisavalt ja moodustusid esimesed subatomaatsed osakesed: elektronid, positronid, mesonid, neutronid, footonid ja pikk etcetera kuni enam kui 90 tänapäeval teadaoleva osakeseni. Hiljem moodustusid aatomid. Mõni kasvas nii palju, et tähed hakkasid tekkima ja moodustasid galaktikaid.

Hadaikum

4600 BCE

Kestus: 4,6 mld kuni 4 mld. Periood oli vulkaaniliselt aktiivne, kuna sagedased meteoriidisajud. Perioodi lõpuks kujunes algne maakoor, atmosfäär ning moodustusid ookeanid. Sellest ajast on säilinud kivimeid vaid Gröönimaalt, Kanadast ja Austraaliast.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Umbes 4,5 miljardit aastat tagasi tabas Maad kusagil Marsi suurune planeet Theia. Kokkupõrke tulemusel paiskus sulamagmaks muutunud planeedist välja hulk hõõguvpunast kivimit, mis jäi selle orbiidile tiirlema ning tahenes lõpuks Kuuks. Siis oli Kuu Maale praegusest mitu korda lähemal ning meie planeet pöörles tublisti kiiremini (ööpäev võis olla nelja tunni pikkune). Miljardeid aastaid loodejõude on Kuu kaugust Maast suurendanud ning tänu sellele on ka viimase pöörlemine aeglustunud.

Arhaikum

4000 BCE

Kestus: 4 mld kuni 2,5 mld. Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladstustest on pärit vavnimad leitud stromatoliidid ( mikroorganismide ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised).

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Kestus: 2,5 mld kuni 0,542 mld. Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik pehmekehaline elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka väljasurnud organisme.

Proterosoikum

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Kestus: 542 mln-485 mln. Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomhõimkondadest. Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk; vetikad olid omakorda toiduks rikkalikule loomastikule. Kambriumi loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes, nt koda tigudel ja karpidel.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Franerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Kestus: 486-443 a. tagasi. Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Ordoviitsiumi ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. See tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra ja muutis paljud madalmered ka maismaaks. Elualade vähenemine tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Kestus 443 mln-319mln a tagasi. Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubjavetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Siluri ajastul jätkasid taimed maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad; esimeste maismaa loomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Kestus: 419-359mln a. tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik-käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid- ning selfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubjavetikad suuri riffe. Paljud kalad kasvasid väga suurteks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Kui devoni algul oli maismaataimestik veel madal ja hõre, siis ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed- selgroogsed, kes olid võimelised ka lühikest aega maismaal hakkama saada.

Karbon

359 BCE

Kestus: 359-299 mln a. tagasi. Karbonis katsid maismaad võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutavatel aladel- mererannikutel ja jõelammidel kasvasid metsade surnud puidust kujunesid kivisöe lademed. Karboni ajastuga võrreldaval hulgal kivisütt ei ole tekkinud ühelgi teisel geoloogilisel ajastul. Maismaal elas rohkesti lülijalgsied, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Kestus: 299mln- 252mln a. tagasi. Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Permi ajastu taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maas asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Kestus: 252mln- 201 mln aastat tagasi. Triiase ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimus järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Triiases ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkod

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Kestus: 201mln-145 mln a. tagasi. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid - ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest kaetud metsaga.

Kriit

145 BCE

Kestus: 145mln - 66mln a. tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Kestus: 66mln-23mln a. tagasi. Pärast dinosauruste ja hiidroomajate väljasuremist algas lindude ja imetajate evolutsioon. Imetajad kujunesid liigrikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maal, vaalade eellased asusuid elama merre. Ajastu alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Paleogeenis kujunesid ulatuslikud rohumaad-nt savannid, mis asendasid seniseid metsi.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Kestus: 23mln-2,5mln a. tagasi. Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Neogeenis kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid-inimese eellased. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

1 BCE

Kestus: 2,5mln-0. Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased-perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens´i tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.