Geokronoloogiline skaala Elisabeth E

Hadaikum

4600 BCE

Kestus: 4,6 kuni 4 mld aastat tagasi.
Maa oli vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Sellest perioodist on säilinud kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Aegkonna lõpul tekivad maakoor, esialgne atmosfäär ja ookeanid.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkab kokku suure taevakehaga, tekib Kuu.

Arhaikum

4000 BCE

Arenesid algelised eluvormid. Sellest perioodist on säilinud mitmesuguste vetikate ja bakterite toimel kujunenud kihilised moodustised ja ka bakterifossiilid.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Protersoikum

2500 BCE

Atmosfääris ja ookeani pinnakihtides suurenes hapnikusisaldus tänu fotosünteesivatele bakteritele. Toimus mitu suurt jäätumist.

Protersoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ja loomahõimkonnad. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Ilmusid paljud selgrootute rühmad (nt: käsnad, käsijalgsed, lülijalgsed) ja paljudel loomadel kujunes välja mineraalne toes.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: korallid, käsijalgsed jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra ja paljud madalmered muutusid kuivaks maismaaks, see põhjustas omakorda elualade vähenemise ja mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rigid ning ujusid primitiivsed kalad. Tiamed jätkasid maismaa asustamist. Taimed olid lihtsa väikese ja lihtsa ehitusega ja kasvasid niisketel, tihtipeale üleujutatud aladel. Maismaad hakkasid asustama loomad- nende hulgas olid tuhatjalgsed meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Meredes elas rikkalik põhjaelustik- käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Paljusid meresid ja järvi asustanud kalad, näiteks mitmed rüükalad ja vihtuimsed, kasvasid väga suureks ja olid tippkiskjad. Muutused toimusid ka maismaal- ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed- selgroogsed, kes suutsid ka lühikest aega maismaal elada.

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed, maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime ning maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kellel olid kohastumused sellistes tingimustes hakkama saada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Elustik oli üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused ja ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimalse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Meredes esinesid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja karpidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imeaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimund massilise väljasuremisega hävisid ka dinosaurused ja paljud merelised roomajad. Peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Imetajad kujunesid väikesearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal. Ilmusid esimesed primaadid. Alguses oli kliima soe ja niiske, ka metsad kasvasid suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima jahenema ja valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad nagu preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia ning loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, ka rotid ja hiired. Aafrikas ilmusid varased hominiidid- inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa jäätumisi ja poolustel kujunes välja jääkate.

Kvaternaar

3 BCE

Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens-i tekkimiseni. Välja on surnud palju imetajaid nagu näiteks mammutid ja karvased ninasarvikud ning ka linnuliike- näiteks dodo ja moa. Loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.