-
4600 BCE
Hadaikum
Kestus 4,6 kuni 4 mld aastat tagasi. Maa oli vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Sellest perioodist on säilinud kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Aegkonna lõpul tekkivad maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid. -
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Hadaikum
-
4500 BCE
Kuu teke
Maa põrkab kokku suure taevakehaga, tekib Kuu. -
4000 BCE
Arhaikum
Meredes arenesid algelised eluvormid. Vanimad leitud stromatoliidid. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile. -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
-
3500 BCE
Stromatoliitide areng
-
2500 BCE
Proterosoikum
Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli jääga kaetud. -
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
-
2100 BCE
Mitmerakuliste organismide teke
-
1900 BCE
Vanim eukarüoodi kivistis
-
542 BCE
Kambrium
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval ja ka suurem osa tänapäeva loomhõimkondadest.Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk ja need olid toiduks rikkalikule loomastikule. Ilmusid paljud selgrootute rühmad.Sellist saak- ja röövloomade üheaegset evolutsiooni nimetatakse ka evolutsiooniliseks võidurelvastumiseks. -
Period: 542 BCE to 1 BCE
Franerosoikum
-
Period: 542 BCE to 252 BCE
Paleosoikum ehk vanaaegkond
-
530 BCE
Esimesed kalad
-
485 BCE
Ordoviitsium
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik, Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpus toimus kiire jahenemine, mis lõpes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookenipinna alanemise kuni 100 m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise. -
480 BCE
Esimesed maismaataimed
-
443 BCE
Silur
Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Esimesed maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad. Nende hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
419 BCE
Devon
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud kalad kasvasid väga suurteks ning olid selle aja tippkiskjad. Suured muutused toimusid ka maismaal. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed- selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama. -
380 BCE
Esimesed metsad
-
370 BCE
Esimesed kahepaiksed
-
359 BCE
Karbon
Maismaad katsid võimsad metsad. Üleujutavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad. -
299 BCE
Perm
Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaal oli kõige rohkem roomajaid, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Suurenes paljasseemnetaimede ja luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega. -
252 BCE
Triias
Ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitid ja karpide osakaal. -
Period: 252 BCE to 66 BCE
Mesosoikum ehk keskaegkond
-
201 BCE
Juura
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja Triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kald. Maismaa oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
145 BCE
Kriit
Ilmusid esimesed õistaimed. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide jalehmasarve meenutavate karpidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimus suur väljasuremine ja , mille käigus hävisid dinosaurused jt. -
66 BCE
Paleogeen
Algas imetajate ja lindude kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajad elasid maismaal. Ilmusid esimesed primaadid. Paleogeeni alguse kliima oli soe ja niiske. Seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed. -
Period: 66 BCE to 1 BCE
Kainosoikum ehk uusaegkond
-
23 BCE
Neogeen
Loomastik ja taimestik muutus tänapäevasemaks. Hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja Tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas kujunesid inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate. -
2 BCE
Kvaternaar
Ilmusid inimese vahetud eellased, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimeseni. Ajastu jooksul suri välja palju imetajaid ja linnuliike.
