Geokronoloogiline skaala Eliise Tominga G2E

Hadaikum

4600 BCE

Kujuneb planeet Maa, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidi sajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Kivimeid on säilinud sellest perioodist Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu tekkimine

4500 BCE

Arhaikum

4000 BCE

Meredes arenesid algelised eluvormid, stromatoliitides on säilinud bakterifossiile.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Toimusid jäätumised, Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Tänu tsünobakterite tegevusele suurenes pinnakihis hapnikusisaldus.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. See kiire evolutsioon on nn kambriumi plahvatus. Kambriumi ajal kasvasid vetikad. Kambriumi ajal tekkisid käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijagsed ja limused. Loomadele kujunesid mineraalsed toesed. Toimus saak- ja röövloomade üheaegne evolutsioon ehk evolutsiooniline võidurelvastumine.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes oli rikkalik elustik. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli üldiselt soe, aga ajastu lõpul kliima kiire jahenemine tõi kaasa jääaja. Jäätumise tõttu muutusid madalmered maismaaks ja see tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Soojades meredes ujusid primitiivsed kalad. Varased maismaataimed olid väiksed ja lihtsa ehitusega ja asusid sageli üleujutatud aladel. Esimesed maismaaloomad olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes oli rikkalik põhjaelustik. Paljusid meresid ja järvi asustasid kalad. Devoni lõpuks olid tekkinud maismaale esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed-selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega maismaal hakkama saama.

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid osjade, koldade ja sõnajalgade eellased. Üleujutatud aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas palju lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kõrbega, kus oli karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede osakaal. Meredes suurenes luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, kus 95% Maal asustunud liikidest kadus.

Triias

252 BCE

Elustik oli üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused, kes peale ajastu lõpul toimunud väljasuremist muutusid peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad. Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajal levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast on kaetus tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima peagi kogu maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesio- ja ihtüsaurustega, ammoniitide ja rudistidega. Maismaal olid dinosaurused ja arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimunud väljasuremise käigus hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Imetajate ja lindude kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamus imetajad elasid maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu alguses oli kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid suurtel laiuskraadidel. Järk-järgult muutus kliima jahedamaks ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Levima hakkasid maod, konnad, laululinnud, hiired ja rotid. Sel ajastul kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Kvarternaar

3 BCE

Ilmusid inimese vahetud eellased. Selle ajastu jooksul on välja surnud palju imetajaid, näiteks mammut, ja linnuliike, näiteks moa. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.