Geokronoloogiline skaala Elenora BK

Hadaikum

4600 BCE

Maa teke. Vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Perioodi lõpus kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. Kivimeid on säilinud vaid Kanadas, Austraalias ja Gröönimaal.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkas kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Kuu

Arhaikum

4000 BCE

Meredes arenesid algelised eluvormid.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Tänu fotosünteesivatele tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik, teadlaste seas seniajani pehmekehaline(ilma skeletita) Ediacara elustik.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Paleosoikum - Kambrium

542 BCE

Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk, nad olid omakorda toiduks loomastikule. Selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsialgsed, lülijalgsed ning limused.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Paleosoikum - Ordoviitsium

485 BCE

Ordoviitsium - soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid. Ilmusid esimesed maismaataimed. Ajastu lõpul toimus kiire kliima jahenemine, mis lõppes jääajaga. See muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku väljasurenemise.

Paleosoikum - Silur

443 BCE

Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade,korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Varased maismaa taimed oli väikesed ja lihtsa ehitusega. Maismaad asustasid esimesed loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Paleosoikum - Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik: käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud kalad näiteks rüükalad ja vihtuimsed, kasvasid väga suureks ning olid selleaegsed tippkiskjad. Selle ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad, ilmusid kahepaiksed - selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ellu jääma maismaal.

Paleosoikum - Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad. Seal elas rohkesti lülijalgseid ning osadel putukatel tekkis lennuvõime. Maale ilmusid esimesed roomajad.

Paleosoikum - Perm

299 BCE

Sellel ajastul tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kõrbega. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid karmide elutingimustega toime tulla. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, kadus kuni 95% Maa asustanud liikidest.

Mesosoikum - Triias

252 BCE

Triiase ajastu alguses elustik oli üsna liigivaene, permi ajastu väljasuremise taastumiseks kulus kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpu järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Triiases ilmusid esimesed imetajad ning meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Mesosoikum - Juura

201 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad, Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanis elasid merelised roomajad: ihtüosaurused ja plesisaurused. Suur osa maismaast oli kaetud paaljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Mesosoikum - Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti maismaa metsad ja domineerisid maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi ajastu lõpul hävinesid dinosaurused ja paljud merelised roomajad. Väljasuremise levinuimaks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Kainosoikum - Paleogeen

66 BCE

Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamus imetajadest elas maismaal, kuid vaala eellased elasid meres. Suurtel laiuskraadidel kasvasid troopilised metsad. Kliima hakkas järk-järgult jahenema, valdavaks muutusid heitlehised taimed. Metsasid hakkasid asendama preeriad ja savannid.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 2 BCE

Kainosoikum - Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia ning loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Levima hakkasid maod, konnad ja laululinnud ning ka rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased linnud ja imetajad. Aafrikas ilmusid inimese eellased. Sellel ajal oli kliima jahenemine ning pidevalt toimusid jäätumised, poolustel kujunes jääkate.

Kainosoikum - Kvaternaar

2 BCE

Ajastu alguses ilmusid inimese eellased p: perekond Homo esindajad. Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevasele inimese Homo sapiens'ini. Selle ajastu jooksul on väljasurnud palju imetaja-(mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike(dodo, moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.