Geokronoloogiline skaala Diana G2EV

Hadaikum

4600 BCE

Maa teke. Vulkaaniliselt aktiivsed meteoriidisajud. See oli vulkaaniliselt väga aktive periood. Perioodi lõpul tekkis algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. Sellest ajast on kivimeid säilinud vaid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Hadaikumist pärit kivimeid on Maal väga vähe.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Umbes 100 miljonit aastat pärast Maa moodustumist põrkas meie planeet kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid (mikroorganismide ehk tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised). Stromatoliitides on säilinud ka bakterfossiile.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Tekkisid mitmerakulised organismid. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline(ilma skeletita) nn Ediacara elustik, mille hulka vis kuuluda nii tänapäevate rühmade esindajaid kui ka nüüdseks väljasurnud organismirühmi. Eukarüootide areng. Ka proterosoikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Kambriumi kestus oli 542 eKr - 485 eKr. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ja suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk ning vetikad olid toiduks rikkalikule loomastikule, loomariiki ilmusid paljud selgrootud: käsnad, ainuõõssed, käsi- ja lülijalgsed ning limused ja esimesed kalad. Paljudel loomadel kujunes ka mineraalne toes ning välisskelett. Saak- ja röövloomade üheaegset evolutsiooni nim. evolutsiooniliseks võidurelvastumiseks.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 250 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 2 BCE

Fanerosoikum jagatakse kolmeks aegkonnaks: paleosoikum ehk vanaaegkond, mesosoikum ehk keskaegkond ja kainosoikum ehk uusaegkond.

Ordoviitsium

485 BCE

Ordoviitsiumi kestus oli 485 eKr - 443 eKr. Ilmusid esimesed maismaataimed. Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: korallid, trilobiidid, käsijalgsed. Selle ajastu kliima oli valdavalt soe. Ajastu lõpul hakkas toimuma kliima jahenemine, mis lõppes jääajaga. Ookeanipind alanes kuni 100m võrra ja muutis paljud madalmered maismaaks. Selle tõttu hakkas ka mereelustik massiliselt väljasurema.

Silur

443 BCE

Silur kestis 443 eKr - 419 eKr. Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, lubivetikate ja korallide ehitatud rifid ja ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Esimesed maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel/üleujutavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad, kellest esimeste hulka kuulusid tuhatjalgsed ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Devoni aeg oli 419 eKr - 359 eKr. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik: okasnahksed, trilobiidid ja käsijalgsed. Šelfimerede äärealadel olid suured riffid. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad (nt. rüükalad) kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu algul oli maismaataimestik veel madal ja hõre, kuid ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid ka esimesed kahepaiksed- selgroogsed, kes said lühikest aega ka maismaal hakkama.

Karbon

359 BCE

Karboni aeg oli aastatel 359 eKr - 300 eKr. Võimsates karboni metsades kasvasid tänapäaeva sõnajalgade, osjade ja koldade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutavatele aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Karboni ajastul oli võrreldes teiste ajastutega kõige rohkem kivisütt tekkinud. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, kellest osadel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid ka esimesed roomajad.

Perm

300 BCE

Perm oli 300 eKr - 252 eKr. Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid tingimustega kohaneda. Sellel ajastul suurenes paljasseemnetaimede osakaal ning meredes luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Triias oli aastatel 252 eKr - 200 eKr. Tohutu väjasuremise pärast permi ajastul, oli see ajastu üsna liigivaene. Väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 mln aastat. Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused, kes muutusid ajastu lõpul järgneva väljasuremise tõttu peamiseks loomarühmaks maismaal. Triiases ilmusid ka esimesed imetajad. Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

200 BCE

Juura aeg oli aastatel 200 eKr - 145 eKr. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Sellel ajastul ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid (plesiosaurused ja ihtüosaurused). Juura ajastu meredes leidus ka tänapäevaseid kalu. Maismaast oli enamik kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Kriidi ajastu oli aastatel 145 eKr - 66 eKr. Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid kiiresti domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Esimesed mesilased. Ookeanid ja mered olid asustatud suuresti plesiosauruste, ihtüosauruste ja rudistidega. Maismaal valitsesid endiselt dinosaurused, kuid arenesid ka uued linnu - ja imetajaliigid. Ajastu lõpul toimus uus väljasuremine, mille käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jne. Väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Paleogeen oli aastatel 66 eKr - 23 eKr. Paleogeeni ajastul hakkas kiire lindude ja imetajate evolutsioon. Jäneste, kasside teke. Imetajad kujunesid väikesest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Alguses oli kliima soe ja niiske, kuid see hakkas järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Paleogeenis kujunesid preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 2 BCE

Neogeen

23 BCE

Neogeen oli aastatel 23 eKr - 2,5 eKr. Neogeeni ajastul omandasid mandrite geograafia ning loomade ja taimestiku põhijooned tänapäevase ilme. Laiemalt levisid maod, konnad, laululinnud ning rotid ja hiired. Sellel ajastul kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid hominiidid ehk inimeste eellased. Neogeenis oli korduvaid jäätumisi maa kliima jahenemise tõttu. Selle tõttu kujunes poollustel jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Kvaternaar on alates aastast 2.5 eKr kuni tänapäevani. Kvaternaari ajastu algul ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad. Aafrikas alanud evolutsioon on viinud Homo tänapäevase inimese ehk homo sapiensini. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike (nt mammutid, karvane ninasarvik, moa, dodo). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.

Kvaternaar

Period: 2 BCE to 2023