-
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Hadaikum
-
4500 BCE
Hadaikum. Kuu teke
Algas planeet Maa kujunemisega ja selle lõpuks peetakse aega 4 miljardit aastat tagasi. Selle ajastu kohta ei ole palju teada, kuid tead on, et see oli vulkaaniliselt aktiivne periood. -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon. Algelised eluvormid
-
3800 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon. Esimesed eluvormid
Arhaikumi meres arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid. -
2500 BCE
Proterosoikum ehk agueoon.
Atmosfääris ja ookeani pinnakihis suurenes hapnikusisaldus. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist. Aekonna lõpus ilmus mõistatuslik pehmekehaline nn Edicara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid, kui ka nüüdseks väljasurnud organismirühmi. -
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
-
542 BCE
Kambrium
Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. -
Period: 542 BCE to 252 BCE
Paleosoikum ehk vanaaegkond
-
Period: 542 BCE to 1 BCE
Faneerosoikum
-
485 BCE
Ordoviitsium
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli soe, kui ajastu lõpus toimus kiire kliima jahenemine. -
443 BCE
Silur
Silur ajast soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubjavetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Siluri ajastul jätkasid taimed maismaa asustamiset. -
419 BCE
Devon
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik- käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid- ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtproosed ja lubjavetikad suuri riffe. -
359 BCE
Karbon
Sellel ajastul katsid maismaad võimsad metsad,kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Ranniku ja jõelammide alad olid üleujutatud, kus surnud metsast kujunesid kivisöe lademed. -
299 BCE
Perm
Sellel ajastul tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbristes hiiglaslik Panthalassa ookean. Sellel mandri siseala oli kaetud kõrbega ja tänu sellele, oli seal ülekaalus roomajaid. -
252 BCE
Triias
Triiase ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremise taastumiseks kulus elustikul umbes 10 miljonit aastat. Sellel ajastul ilusid esimesed dinosaurused. -
Period: 252 BCE to 66 BCE
Mesosoikum ehk keskaegkond
-
201 BCE
Juura
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. -
145 BCE
Kriit
Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus.Mered ja maismaa olid täis dinosauruseid. -
66 BCE
Paleogeen
Algas kiire imetajate ja taimede areng.Ilmusid esimesed primaadid. Paleogeenis kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi. -
Period: 66 BCE to 1 BCE
Kainosoikum ehk uusaegkond
-
23 BCE
Neogeen
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Aafrikas ilmusid varased hominiidid. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate. -
2 BCE
Kvaternaar
Kvaternaari ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad. Selle ajastu jooksul surid välja paljud imetajad ja linnuliigid.