Geokronoloogiline skaala - Carl A

Hadaikum

4600 BCE

Planeedi Maa kujunemine. Vulkaaniliselt aktiivne periood, sagedased meteoriidisajud. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Perioodi lõpul kujunesid maakoor, atmosfäär ja ookeanid(hüdrosfäär).

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkus kokku suure taevakehaga ja moodustus kuu.

Arhaikum

4000 BCE

Meredes arenesid algelised eluvormid. Vanimad leitud stromatoliidid, bakterid, vetikad.

Arhaikum e ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevuse tõttu suurenes atmosfääris ja ookeanides(pinnakihis) hapniku hulk. Toimus mitu suurt jäätumist. Ediacara elustik (skeletita).

Proterosoikum e agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid(eksisteerivad tänapäeval), samuti suur osa loomahõimkondadest. Kambriumiplahvatus. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Paljudel loomadel arenesmineraalne toes

Paleosoikum e vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 CE

Ordoviitsium

485 BCE

Rikkalik elustik troopilistes kohtades. Ilmusid esimesed maismaataimed. Valdavalt soe periood, lõpul toimus jahenemine ja jääaeg, mille tulemusena ookeanipind alanes umb 100 m, maismaa osakaal suurenes. Toimus mereelustiku massiline väljasuremine.

Silur

443 BCE

Kujunesid rifid, ujusid primitiivsed kalad. Jätkus maismaataimede asustamine. Maismaad hakkasid asustama ka loomad N tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes ja šelfimeredel rikkalik põhjaelustik. Paljudes veekogudes olid asustanud kalad. Esimesed metsad, ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed, olles võimelised lühikest aega maismaal olla.

Karbon

359 BCE

Võimsad metsad. Tekkisid kivisöelademed. Maismaal rohkesti lühijalgseid, putukaid(osad lennu võimega), esimesed maismaaroomajad.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner- Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean. mandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Maismaaloomade üölekaalus roomajad, taimestikus ..., meredes.... Lõppes väljasuremisega( 95%).

Triias

252 BCE

Ajastu algne elustik on väga liigivaene. Toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljardit aastat. Tekkisid esimesed dinosaurused(dominantne loomarühm) ning esimesed väiksed imetajad.

Mesosoikum e keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Arenesid uued dinosaurused, imetajad, roomajad ja kahepaiksed vahetades välja eelneva ajastu liigid. Ilmusid esimesd linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas palju hiiglaslikke roomajaid nt plesiosaurus ning kalu. Enamus maismaast oli kaetud paljasseemnetaimedes koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Tekkisid esimesed õistaimed ja said domineerivaks maismaataimestikuks. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ammoniitidega. Maismaad valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetajate- ja linnuliigid. Kriidi ajastu lõpetab meteoriidiplahvatus, mis tingib massilise väljasuremise. Välja sureb massiivene hulk elusolendeid.

Paleogeen

66 BCE

Pärast dinosauruste väljasuremist algas imetajate ja lindude kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väiksest suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik neist elas maismaal. Ilmusid esimesd primaadid. Ajastu alguses oli kliima soe ja niiske, kasvasid troopilised metsad. Hiljem hakkas kliima jahenema ja valdavaks muutusid heitlehised taimed. Seniseid metsi asendasid ulatuslikud rohumaad.

Kainosoikum e ussaegkond

Period: 66 BCE to 1 CE

Neogeen

23 BCE

Tänapäevase ilme omandavad mandrite geoggraafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned. Levima hakkasid maod, rotid, konnad ja laululinnud. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid esimesed hominiidid e inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes välja püsiv jääkate.

Kvaternaar

3 BCE

Ilmusid inimese vahetud eellased, kelle evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiensi tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on väljasurnud väga palju imetajaid (mammut, karvane ninasarvik) ja linde (dodo, moa). Liikide väljasuremises mängis rolli inimeste laiem levik.