Geokronoloogiline skaala Brigite A

Hadaikum

4600 BCE

Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud, kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Sellest perioodist on säilinud kivimid Kanadas, Gröönimaal ja Austtraalias.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Planeet Maaga põrkas kokku suur taevakeha

Arhaikum

4000 BCE

Meredes arenesid algelised eluvormid, vanimad leitud stromatoliidid-mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Tänu tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus , toimus mitu suurt jäätumist, ilmus pehmekehaline Edicara elustik.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mitmerakuliste organismide teke

2100 BCE

Esimesed mereselgrootud

570 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, kasvas planktiliste vetikate hulk, ilmusid käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused, paljudel loomadel kujunes mineraalne toes.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Esimesed kalad

505 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Ilmusid esimesed maismaataimed, kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga, paljud madalmered muutusid maismaaks, elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Esimesed maismaataimed

470 BCE

Silur

443 BCE

Soojades meredes kujunesid käsnad, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad, maismaad hakkasid asustama ka loomad, nende hulgas tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elasid käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid ning merede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffle, paljusid meresid ja jävi asustanud kalad kasvasid väga suureks, tekkisid esimesed metsad, ilmusid esimesed kahepaiksed.

Esimesed kahepaiksed

408 BCE

Esimesed metsad

380 BCE

Karbon

350 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, üleujutatavatel mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed, maismaal elas rohkesti lülijalgsed, osal putukatel tekkis lennuvõime, maismaale ilmusid esimesed roomajad

Esimesed roomajad

320 BCE

Perm

300 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean, hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, suurenes paljasseemnetaimede ja luukalade osakaal, ajastu lõppes suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõgist Maad asustanud liikidest.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Triias

250 BCE

Permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat, ilmusid esimesed dinosaurused, ilmusid ka esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Esimesed dinosaurused

240 BCE

Imetajate ilmumine Maale

200 BCE

Juura

200 BCE

Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad, ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid- ihtüosaurusi ja plesiosaurusi, meredes elasid tänapäevast tüüpi kalad, suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga

Esimesed linnud

150 BCE

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja rudistidega, maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid, ajastu lõpul toimunud väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt.

Esimesed õistaimed

140 BCE

Esimesed mesilased

100 BCE

Paleogeen

66 BCE

Peale dinosauruste väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon, ajastu alguse kliima oli soe ja niiske, kliima hakkas jahenema ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed, kujunesid ulatuslikud rohumaad-preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Dinosauruste väljasuremine

65 BCE

Neogeen

23 BCE

Hakkasid levima konnad, maod, rotid, hiired ja laululinnud. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud, Aafrikas ilmusid esimesed hominiidid, Maa kliima jahenes tuues kaasa korduvaid jääaegu.

Esimesed hominiidid

5 BCE

Kvaternaar

2 BCE

Ilmusid inimese vahetud eellased, on välja surnud mitmed imetaja- , näiteks mammut ja karvane ninasarvik, ja linnuliike, näiteks dodo ja moa.