Geokronoloogiline skaala Aureelika A

Hadaikum

4600 BCE

Maa teke, kivimeid säilinud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Perioodi lõpuks kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookean.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Kuu tekkis pärast suurt kokkupõrget varase Maa ja Theia nimelise keha vahel. Selle kokkupõrke tagajärjel paiskus kosmosesse materjal, mis hiljem koondus ja seejärel Kuu tekitas.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Kestvus 4 - 2,5 mld aastat, Meredes arenesid algelised eluvormid(3,8 mld tagasi).Ladestustest on pärit vanimad vanimad kihilised moodustised mikroorganismidest. On ka säilinud palju bakterifossiile.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Stromatoliidid hakkasid arenema

3500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Esimesed üherakulised organismid. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline ehk ilma skeletita nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mitmerakuliste organismide teke

2100 BCE

Eukarüootide teke

1900 BCE

Fossiilid proterosoikumi lõpust

560 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kambriumis kasvas ka planktiliste vetikate hulk ning vetikad olid toiduks loomastikule. Loomariiki ilmusid paljud selgrootud loomad, näiteks käsnad ja limused. Toimus evolutsiooniline võidurelvastumine- röövloomade hambad tugevnesid, seevastu tekkis paljudel loomadel mineraalne toes ja tugev välisskelett.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Esimesed kalad

535 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Meredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõppes jääajaga. Ookeanipind alanes 100 m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. See tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Esimesed maismaataimed

480 BCE

Silur

443 BCE

Soojades meredes kujunesid rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel aladel. Maismaad hakkasid asustama loomad, nt tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpiond.

Gondwana hiidmanner

420 BCE

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik ning šelfimerede äärealadel ehitati suuri riffe. Meredes ja järvedes tekkisid suured tippkiskjad, näiteks rüükalad ja vihtuimsed. Devoni algul oli maismaa madal ja hõre, aga ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid ka esimesed kahepaiksed.

Esimesed metsad

380 BCE

Esimesed kahepaiksed

370 BCE

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid metsad, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured eellased. Üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust tekkisid kivisöelademed. Võrreldaval hulgal kivisütt ei ole tekkinud ühelgi teisel geoloogilisel ajastul. Maismaal elas rohkelt lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Ilmusid esimesed roomajad.

Pangea hiidmanner

300 BCE

Olid ühendatud peaaegu kõik Maa mandrimassiivid. Pangea hiidmannert ümbritses Panthalassa hiidookean.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri sisealas oli suur kuiv kõrb karmi kliimaga ning maismaal ülekaalus olid roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede osakaal, meredes aga luukalade oma. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikmetest.

Triias

252 BCE

Kestvus 252 kuni 201 mln aastat tagasi. Elustik oli üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused. Ajastu lõpul toimus väljasuremine ja dinosaurused muutusid peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Dinosauruste ilmumine

250 BCE

Ligikaudu 230 miljonit aastat tagasi, triiase perioodil, ilmusid dinosaurused, mis arenesid roomajatest. Plateosaurus oli üks esimesi suuri taimtoidulisi dinosauruseid, palju suuremate sauropoodide sugulane. Ta kasvas umbes 9 meetri pikkuseks. Enamus dinosaurustest olid taimetoitlased, kuid oli ka loomtoidulisi.

Juura

201 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad olid levinud. Ilmusid esimesed linnud , krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid - ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Imetajate ilmumine

200 BCE

Esimesed linnud

150 BCE

Kriit

145 BCE

Kestvus 145 kuni 66 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis said varsti domineerivaks kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanides ja meredes elasid plesiosaurused, ihtüosaurused, ammoniidid ja rudistid. Maismaal valitsesid dinosaurused. Arenesid uued imetaja- ja linnuriigid. Ajastu lõpul toimus massiline väljasuremine, mille põhjuseks võis olla meteoriidiplahvatus. Selle käigus hävisid dinosaurused ja merelised roomajad.

Esimesed roomajad

135 BCE

Paleogeen

66 BCE

Dinosaurused ja hiidroomajad surid välja, algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad. Toimus kliima jahenemine ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaas - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.

Dinosauruste väljasuremine

66 BCE

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Laiemalt levima hakkasid maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

3 BCE

lmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad. Suri välja palju imetaja- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.

Homo sapiens

1 BCE