Geokronoloogiline skaala Arle-Maria E

Hadaikum

4600 BCE

Kestus 4,6 kuni 4 mld aastat tagasi. Maa oli vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Sellest perioodist on säilinud kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Aegkonna lõpul tekkivad maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkab kokku suure taevakehaga ja tekib Kuu

Arhaikum

4000 BCE

Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Vanimad stromatoliidid. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterfossiile.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Stromatoliitide areng

3500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Tänu fotosünteesivate tsünobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismrühmi.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mitmerakuliste organismide teke

2100 BCE

Vanim eukarüoodi kivistis

1900 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekkisid peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad tänapäeval, samuti ka tänapäevastest loomahõimkondadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Loomariiki ilmusid paljud selgrootute rühmad (käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused). Arvatakse, et välisskelett kujunes vastusena röövloomade jõuliste lõugade ja hammaste evolutsioonile. Saak-ja röövloomade üheaegset evolutsiooni nimetatakse evolutsiooniliseks võidurelvastuseks.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 CE

Esimesed kalad

530 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elasid käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. See tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100 m võrra, mereelustiku massilise väljasuremise ning muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks.

Esimesed maismaataimed

480 BCE

Silur

443 BCE

Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Varasemad maimaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutatavatel aladel. Esimesed maismaaloomad (tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid).

Esimesed metsad

380 BCE

Esimesed kahepaiksed

370 BCE

Karbon

359 BCE

Maimaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Vee äärsete metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas palju lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Ilmusid esimesed roomajad.

Triias

252 BCE

Ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene. Väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused. Ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaeg

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja Triiase ajastul levinud loomad. Esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas palju merelisi roomajaid. Meredes elasid ka juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud paljassemmnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Esimesed õistaimed, vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja rudistidega (lehmasarve meenutavate karpidega). Arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimunud suure väljasuremisega (meteoriidiplahvatusega) hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt.

Paleogeen

66 BCE

Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elasid maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Esimsed primaadid. Ajastu alguses oli kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Kliima hakkas jahenema ning valdavaks taimeks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid, mis asendasid metsi.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 CE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, loomastik ja taimestik omandasid tänapäevase ilme. Levisid maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Ajastu alguses ilmusid inimese eellased- Homo esindajad, kelle evolutsioon on viinud Homo sapiensi tekkeni. Suri välja palju imetaja- ja linnuliike. Seda seostatakse ka inimese kasvava mõjuga planeedi elustikule.

Perm

299

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meres aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, kadus 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Devon

419

Troopikameredes elas rikkalik elustik, šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Mitmed rüükalad ja vihtuimsed kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu lõpuks olid tekkinud metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed- selgroogsed.