Geokronoloogiline skaala Annika BK

Hadaikum

4600 BCE

Maa teke. Vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidi sajud. Perioodilõpus kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. Kivimeid on säilinud vaid Kanadas, Austraalias ja Gröönimaal.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkas kokku suure taevakehaga

Arhaikum

4000 BCE

Meredes arenesid algelised eluvormid. Ladestumisest on leitud vanimad stromatoliidid. Säilinud on ka bakterifossiile.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum (agueoon)

2500 BCE

Kontinentide tekke jätkus, atmosfääris hapniku kogus suurenes, tekivad algsed eukarüootsed organismid, Jääajad, tekkisid ja lagunesid mitmed superkontinendid.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk. Ilmusid paljud selgrootute rühmad. Tekkis paljudel loomadel mineraalne toes.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid. Ilmusid esimesed maismaataimed. Oli valdavalt soe, kuid ajastu lõppes kiire jahenemine mis lõppes jääajaga. See muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku väljasuremise.

Silur

443 BCE

Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade,korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Maismaad asustasid esimesed loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik: käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud kalad näiteks rüükalad ja vihtuimsed, kasvasid väga suureks ning olid selleaegsed tippkiskjad. Ajastu lõpuks tekkisid metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed.

Karbon

359 BCE

Maad katsid võimsad metsad, Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid nendes tingimustes. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, kadus kuni 95% Maa asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Triiase ajastu alguses elustik oli liigivaene, permi ajastu väljasuremise taastumiseks kulus kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpu järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Triiases ilmusid esimesed imetajad ning meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikku. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi ajastu lõpul hävinesid dinosaurused ja paljud merelised roomajad. Väljasuremise levinuimaks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamus imetajadest elas maismaal, kuid vaala eellased elasid meres. Suurtel laiuskraadidel kasvasid troopilised metsad. Kliima hakkas järk-järgult jahenema, valdavaks muutusid heitlehised taimed. Metsasid hakkasid asendama preeriad ja savannid.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia ning loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Levima hakkasid maod, konnad ja laululinnud ning ka rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased linnud ja imetajad. Aafrikas ilmusid inimese eellased. Pidevalt toimusid jäätumised, poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Ajastu alguses ilmusid inimese eellased: perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevasele inimese Homo sapiens'i tekkimiseni. Selle ajastu jooksul on väljasurnud palju imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.