Geokronoloogiline skaala Angela R2

Hadaikum

4600 BCE

Kestis 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Maa teke, vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Hadaikumi lõpuks kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. Sellest perioodist pärit kivimeid on leitud Kanadas, Austraalias ja Gröönimaal.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

4,5 mld aastat tagasi põrkus Maa kokku taevakehaga Theia ning moodustus Kuu.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

4 mld kuni 2,5 mld aastat tagasi arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Ladestustest pärinevad vanimad stromatoliidid - mikroorganismide, tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

2,5 mld kuni 542 mln suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus fotosünteesivate tsüanobakterite tõttu. Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpuks ilmus pehmekehaline (ilma skeletita) nn Ediacara elustik.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mitmerakuliste organismide teke

2100 BCE

Kambrium

542 BCE

542 mln kuni 485 mln aastat tagasi tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ning suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk, mis olid toiduks loomastikule. Loomariiki ilmusid paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Loomadel kujunes mineraalne toes, näiteks koda tigudel ja karpidel ning välisskelett trilobiitidel.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Esimesed kalad

530 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

485 mln kuni 443 mln aastat tagasi elasid soojades troopikameredes käsijalgsed, trilobiidid, korallid ning ilmusid maismaataimed. Ajastu kliima oli soe, kuid ajastu lõpul kliima jahenes kiiresti ning lõppes jääajaga. Tulemusel alaned ookeanipind 100 m ja paljud madalmered kuivasid maismaaks, mille tõttu mereelustik suri massiliselt.

Esimesed maismaataimed

470 BCE

Silur

443 BCE

443 mln kuni 419 mln aastat tagasi soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed ja loomad asustasid maismaad. Taimed olid väiksed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutatavatel aladel. Esimeste loomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

419 mln kuni 359 mln aastat tagasi troopikameredes elasid käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Meresid ja järvi asustanud kalad (rüükalad, vihtuimsed) kasvasid suurteks ajastu tippkiskjateks. Ajastu algul oli maismaataimestik hõre ja madal, kuid ajastu lõpuks tekkisid esimesed metsad ning kahepaiksed.

Esimesed metsad

372 BCE

Esimesed kahepaiksed

368 BCE

Karbon

359 BCE

359 mln kuni 299 mln aastat tagasi katsid maismaad võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Mererannikutel ja jõelammidel kujunesid metsade surnud puidust kivisöelademed. Maismaal elasid lülijalgsed, osal putukatel tekkis lennuvõime ning ilusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

299 mln kuni 252 mln aastat tagas tekkis hiidmanner Pangaea ümbritsetud Panthalassa ookeaniga. Mandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes luukalade osakaal. Ajastu lõppes suure väljasuremisega (kuni 95% suri).

Triias

252 BCE

252 mln kuni 201 mln aastat tagasi oli ajastu algusel elustik liigivaene, millel kulus 10 mln aastat, et taastuda peale väljasuremist. Ajastul ilmusid esimesed dinosaurused, imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. Ajastu lõpul toimunud väljasuremine muutis dinosaurused peamiseks loomarühmaks.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Dinosauruste ilmumine

230 BCE

Imetajate ilmumine

205 BCE

Juura

201 BCE

201 mln kuni 145 mln aastat tagasi dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajastu loomi. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elasid merelised roomajad - ihtüosaurused, plesiosaurused ning meredes tänapäevast tüüpi kalad. Maismaa oli kaetud tiheda paljasseemnetaimede metsaga.

Esimesed linnud

150 BCE

Kriit

145 BCE

145 mln kuni 66 mln aastat tagasi ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kõik maismaa ökonišid ja domineerisid Maa maismaataimestikus. Ookeanides ja meredes elasid plesiosaurused ja ihtosaurused, ammoniidid ja karbid (rudistid). Maismaal elasid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul dinosaurused ja merelised roomajad surid massilise väljasuremise tõttu, mille põhjuseks arvatakse meteoriidiplahvatust.

Esimesed roomajad

135 BCE

Esimesed õistaimed

125 BCE

Esimesed mesilased

100 BCE

Paleogeen

66 BCE

66 mln kuni 23 mln aastat tagasi algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks, millest enamik elas maismaal, kuid vaalade eellased elasid meres. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Ajaga kliima jahenes ning kasvas heitlehiste taimede osakaal. Kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid.

Dinosauruste väljasuremine

66 BCE

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Esimesed jänesed

53 BCE

Kasside teke

30 BCE

Neogeen

23 BCE

23 mln kuni 2,5 mln aastat tagasi mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Maa kliima jahenes tuues kaasa jäätumisi ning poolustel kujunes jääkate.

Inimahvide teke

3 BCE

Kvaternaar

2 BCE

2,5 mln aastat tagasi ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud revolutsioon on viinud tänapäevase inimese tekkeni. Ajastu jooksul suri välja palju imetaja (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa), mille põhjuseks loetakse inimese kasvava mõju planeedi elustikule.