Geokronoloogiline skaala Angela BK

Hadaikum

4600 BCE

Maa teke: Vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Perioodi lõpus kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. Kivimeid on säilinud vaid Kanadas, Austraalias ja Gröönimaal.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkas Theiaga. Selle tagajärjel tekkis kuu.

Arhaikum

4000 BCE

Arhaikumi meredes arenesid algsed eluvormid. Arhaikumi (ja ka proterosoikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidi (mikroorganismide ja vetikate toimel kujuneneud kihilised moodustised)

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Selles aegkonnas toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult kaetud jääga. Aegkonna lõpuks ilmus pehmekehaline nn Ediacara elustik.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõige peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomhõimkondadest. Tuntakse ka kui kambriumi plahvatuse all. Kambiumis kasvas planktiliste vetikate hulk, mis oli toiduks rikkalikule loomastikule. Hakkasid ilmuma üksteiste järel paljud selgrootute loomade rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Ajastu alguses oli kliima valdavalt soe, kuid kliima kiire jahenemise tõttu lõppes jääajaga. Selle tulemusena alanes ookeanipind kuni 100m võrra, mis omakorda põhjustas elualade vähenemist ja massilist mereelustiku väljasuremist.

Silur

443 BCE

Soojades meredes kujunesid rifid ja ujusid primitiivsed kalad. Jätkus taimede maismaa asutamine. Algsed taimed olid väikesed ja lihtsa ehitusga ning elasid niisketel ja üleujutatud aladel. Maismaad hakkasid ka asutama loomad: esimesed maismaaloomad olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid - ning šelfimerede äärealadele olid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad ehitanud suuri riffe. Suured muutused toimusid ka maismaal. Kui aegkonna alguses oli maismaataimestik madal ja hõre, siis lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid ka esimesed kahepaiksed - selgroogsed, kes olid võim elised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Karboni ajastuga võrreldaval hulgal kivisütt ei ole tekkinud ühelgi teisel geoloogilisel ajastul. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid ka esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede osakaal, meredes luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Ajastu alguses oli elustik üsna liigivaene, sest suurest väljasuremisest toimumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused. Ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamisteks loomarühmadeks maismaal. Triiases ilmusid esimesed imetajad, meredes suuurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Dinosaurused, imetajad, roomajad ja kahepaiksed vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Juura ajastul elasid meredes juba tänapäevast tüüpi kalad ja suur osa maismaast oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid kiiresti domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetajad- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elasid maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ajastu alguses oli kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ka ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

mandrite geograafia ning loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. neogeenis kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliuselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi ja poolustele jääkatte kujunemise.

Kvaternaar

2 BCE

Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkimiseni. Kvaternaari jooksul suri välja palju imetaja- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike(dodo, moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.