Geokronoloogiline skaala Andre R2

Hadaikum

4600 BCE

Kestus 4,6 kuni 4 mld aastat tagasi. Sellest perioodist pärit kivimeid võib leida Gröönimaal , Kanaadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt väga aktiivne, Maad tabavad meteoriidisajud . Perioodi lõul kujuneb algne maakoor, atmosfäär ja ookean.

Maa teke

4600 BCE

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkas kokku taevakehaga ja moodustus Maa kaaslane Kuu.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Kestus 4 kuni 2,5 mld
Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladustustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid- mikroorganismide, tsüano-ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Sellest ajavahemikust pärinevad ka vanimad tõendid mikroobse elu olemasolu kohta.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosokium ehk agueoon

2500 BCE

Kestus 2500 kuni 542mln aastat tagasi. Fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusega suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli suurelt jääga kaetud. Tekkis uus Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda tänapäevaste rühmade esindajad kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.

Proterosokium ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Fanerosokium

542 BCE

Troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli ordoviitsiumi ajal enamasti soe, aga ajastu lõpul toimus kiire kliima jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumise tõttu alanes ookeanipinnd, mis muutis madalmered kuivaks, millega kaasnes massiline mereelustiku väljasuremine.

Kambrium

542 BCE

Kestus 542-485mln a. tagasi. Tekkisid peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevasest loomahõimkondadest. Seda kiiret evolutsiooni nim. kambriumi plahvatuseks. Kasvas planktiliste vetikate hulk ning need olid toiduks rikkalikule loomastikule. Loomariiki ilmusid paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused.

Fanerosokium

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosokium ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Kestus 485 kuni 443mld a. tagasi. Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. See tõi kaasa mereelustike massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Kestus 443 kuni 419mln a. tagasi. Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel aladel. Tekkisid ka esimesed maismaaloomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Kestis 419 kuni 359mln a. tagasi. Troopikameredes rikkalik põhjaelustik: käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Tippkiskjateks rüükalad ja vihtuimsed, kes kasvasid väga suureks. Ilmusid esimesed kahepaiksed- selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama. Ajastu lõpuks tekkisid esimesed metsad.

Karbon

359 BCE

Kestis 359 kuni 299mln a. tagasi. Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatavatel aladel, mererannikutel ja jõelammidel, kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elasid esimesed roomajad ning mõndadel putukatel tekkis lennuvõime.

Perm

299 BCE

Kestis 299 kuni 252mln a. tagasi. Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala kaetud kuiva kõrbega, kus karm kliima. Ülekaalus olid roomajad, kellele sobis selline kliima. Suurenes paljasseemnetaimede osakaal ning meredes luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% Maal asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Kestis 252 kuni 201mln a.t tagasi. Elustik oli üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused, kes peale ajastu lõpul toimunud väljasuremist muutusid peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad. Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Kestis 201 kuni 145mln a. tagasi. Triiase ajastul levinud loomad vahetasid välja dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides palju merelisi roomajaid - ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suurem osa maismaast kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Kestis 145 kuni 66mln a . tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis domineerisid Maa maismaataimestikku. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, rudistididega. Maismaad vallutasid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Massilise väljasuremise tagajärjena hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad. Väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust

Paleogeen

66 BCE

Kestis 66 kuni 23mln a. tagasi. Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid maismaal, vaalade ellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Alguse poole oli kliima soe ja niiske kuid siis hakkas järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid metsad

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Kestis 23 kuni 2,5mln a. tagasi. Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Levima hakkasid maod, konnad ja laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid inimeste eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi ning poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Kestis 2,5 kuni 1mln a. tagasi. Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens-i tekkimiseni. Surid välja paljud imetajad ja linnuliigid (mammutid, karvased ninasarvikud, dinosaurused, dodo, moa). Väljasuremist põhjendatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.