-
4600 BCE
Hadaikum
Kestus: 4,6mld-4mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaalt, Kanadast, Austraaliast. Vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. -
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Hadaikum
-
4500 BCE
Kuu teke
Maa põrkas kokku suure taevakehaga -
4000 BCE
Arhaikum
Arhaikum e ürgeoon on aeg, mille meredes arenesid algelised eluvormid. Selle ladestutest on pärit vanimad mikroorganismide ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. On säilinud ka bakterifossiile. -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum
-
2500 BCE
Proterosoikum
Proterosoikumi e agueooni ajal tekkisid mitmerakulised organismid ja toimus eukarüootide areng. Selle aja sees toimus ka mitu suurt jäätumist ja suurenes hapnikusisaldus atmosfääris ja ookeani pinnakihis. -
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum
-
542 BCE
Kambrium
Kambriumi plahvatuseks nimetatakse sellel ajal väga kiiret evolutsiooni, mille käigus tekkisid peamised organismide ehitustüübid ja suurem osa loomhõimkondadest, kes eksisteerivad ka tänapäeval. Kambriumi ajal tekkisid näiteks selgrootutest käsnad, ainuõõssed, lülijalgsed, limused ja käsijalgsed. -
Period: 542 BCE to 1 BCE
Fanerosoikum
-
Period: 542 BCE to 252 BCE
Paleosoikum
-
485 BCE
Ordoviitsium
Ordoviitsiumi ajastul ilmusid esimesed maismaataimed. Kui ajastu algul oli kliima soe, tekkis lõpul kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. See tõi endaga kaasa ulatusliku mereelustiku väljasuremise. -
443 BCE
Silur
Siluri ajastul tihenes maismaataimede kasvuala veelgi. Samuti tekkisid maismaale ka esimesed loomad, näiteks tuhatjalgsed, skorpionid ja meriskorpionid. -
419 BCE
Devon
Devoni ajastul käis elu nii vees kui maal. Meres ja järvedes elavad kalad kasvasid tolleaegseteks tippkiskjateks ja maismaale ilmusid esimesed kahepaiksed. Samuti olid ajastu lõpuks tekkinud esimesed metsad. -
359 BCE
Karbon
Karboni ajastuks olid maismaad katmas juba suured metsad, millest üleujutatavatel aladel tekkis surnud puidust väga suurel hulgal kivisütt. Maismaale tekkisid esimesed roomajad. -
300 BCE
Perm
Permi ajastul tekkis hiidmanner, mille siseala kattis kõrb ja karm kliima. Maismaal suurenes paljasseemnetaimede ja meres luukalade osakaal kuid selle ajastu lõpus hävines kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
Period: 252 BCE to 66 BCE
Mesosoikum
-
250 BCE
Triias
Kuna permi ajastul toimunud väljasuremisest taastumine võttis aega kuni 10 miljonit aastat, oli Triiase ajastu algul elustik väga liigivaene. Siiski ilmusid sel ajastul esimesed imetajad ja dinosaurused muutusid peamiseks loomrühmaks maismaal. -
200 BCE
Juura
Juura ajastul ilmusid esimesed linnud, kilpkonnad ja krokodillid, meredes ujusid rohkem tänapäevast tüüpi kalad. Suure osa maast katsid paljasseemnetaimed. -
145 BCE
Kriit
Kriidi ajastul hakkasid maismaal domineerima õistaimed, valitsesid dinosaurused ja arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Samuti ilmusid ka esimesed mesilased. Kriidi ajastul toimunud meteoriidiplahvatust peetakse üheks põhjuseks miks dinosaurused ja paljud merelised roomajad hävisid. -
Period: 66 BCE to 1 BCE
Kainosoikum
-
65 BCE
Paleogeen
Peale kriidi ajastu suurt dinosauruste ja hiidroomajate väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Selle ajastu kliima oli alguses soe ja niiske kuid hiljem hakkas tasapisi jahenema ning kui alguses vohasid troopilised metsad siis hiljem asendusid need preeriate ja savannidega. -
23 BCE
Neogeen
Neogeeni ajastul kujunesid tänapäevased mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned. Tekkisid esimesed jänesed, kassid ja Aafrikas varased inimese eellased. Maa kliima jahenes jätkuvalt ja poolustele kujunes jääkate. -
2 BCE
Kvarternaar
Kvarternaari ajastu algul ilmusid perekond Homo esindajad kelle evolutsioon on viinud tänapäevase inimese tekkimiseni. Selle ajastu jooksul suri ka palju imetajaid, nagu näiteks mammutid ja karvased ninasarvikud. Selle üheks põhjuseks peetakse inimesi.
