Geokronoloogiline skaala Anders R2

Hadaikum

4600 BCE

Kestus 4,6 kuni 4 mld aastat tagasi. Sellest perioodist pärit kivimeid võib leida Gröönimaalt, Kanadast ja Austraaliast. Vulkaaniliselt aktiivne, Maad tabasid pidevad meteoriidisajud.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkas kokku suure taevakehaga ja moodustas Maa kaaslase Kuu.

Arhaikum

4000 BCE

Kestus 4 kuni 2,5 mld aastat tagasi. Meredes arenesid algelised eluvormid. Sellest perioodist on pärit vanimad leitud stromatoliidid, mikroorganismide, seal hulgas tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.

Arhaikum

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Arvatakese et elu on tekkinud 3,8 - 3,5 mld aastat tagasi. Sellele viitab stromatoliitide (bakterite ja teiste mikroorganismide toimel moodustunud kivimeid) esinemine ligi 3,5 mld aasta vanustes kivimites.

Proterosoikum

2500 BCE

Kestus 2,5 kuni 542 mld aastat tagasi. Maa geokronoloogilise skaala kõige pikem eoon. Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Ilmus mõistatuslik pehmekehaline,nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda tänapäevaste rühmade esindajad ja ka nüüdseks välja surnud organismirühmad.

Proterosoikum

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

542 mln kuni 485 mln aastat tagasi. Tekksid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, ja ka suurem osa tänapäevastest loomhõimkondadest. Seda kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. Ilmusid paljud selgrootute rühmad: käsnad ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja kimused. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes, näiteks koda tigudel ja karpidel, ning tugev välisskelett trilobiitidel. Evolutsiooniline võidurelvastumine.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik. Ilmusid esimesed maismaataimed. Ordoviitsiumi kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpus toimus kliima kiire jahenemine mis lõppes jääajaga. jäätumine tõi kaasa ookeani alanemise kuni 100m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

443 kuni 419 mln aastat tagasi. Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad.Taimed asustasid maismaad, samuti loomad. Esimesed maismaaloomad olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.Varasemad neist olid väiksed ja lihtsama ehitusega ning kasvasid niisketel, üleujutatavatel aladel.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Selfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Ajastu lõpul tekkisid esimesed metsad. Ilmusid ka esimesed kahepaiksed ja selgroogsed, kes said lühikest aega ka maismaal hakkama.

Karbon

359 BCE

Maismaal olid suured metsad, kus kasvasid koldade, osjade ja sõnajalgtaimede hiiglaslikud eellased. Metsade surnud puidust tekkisid kivisöelademed. Maal elasid paljud lülijalgsed, osad putukad omandasid lennuvõime, ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglsaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Permi ajastuks taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Toimus mandri lahknemine. Elustik liigivaene kuna Maal läks 10 miljonit aastat, et suurest välasuremisest taastuda. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpus toimunud väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. Maismaal kasvasid paljasseemnetaimed.

Mesosoikum

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Selle ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Maismaa oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid kiiresti domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi ajastu lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused. Väljasuremise üheks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Paleogeenis algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väiksearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elasid maal, aga vaalade eellased asusid elama meredesse. Paleogeeni alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima jahenema.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Selles ajastus kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud ellased - perekond Homo esindajad. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.