Geokronoloogiline skaala Alisandra EV

Hadaikum

4600 BCE

Maa teke. Vulkaaniliselt aktiivne. Meteoriidisajud. Perioodi lõpul tekkis algne maakoor, atmosfäär ja ookean. Sellest perioodist on kivimeid säilinud vaid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Umbes 100 miljonit aastat pärast Maa moodustumist põrkas meie planeet kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Kuu

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid- mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.Paljudes stromatolistiitides on säilinud ka bakterifossiile.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevus suurenes atmosfääris.

Proterosoikum e agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mitmerakuliste organismide teke

2100 BCE

Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda tänapäevaste rühmade esindajaid.

Eukarüootide areng

1500 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kasvas planktiliste vetikate hulk, mida sõid ka loomad. Loomariiki ilmusid üksteise järgi paljud selgrootute rühmad, nt. käsnad, ainuõõssed, lülijalgsed.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum e vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Esimesed kalad

535 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik, nt korallid. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumise tõttu toimus ookeanipinna alanemine kuni 100m võrra. Paljud madalmered muutusid kuivaks maismaaks. See tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Esimesed maismaataimed

480 BCE

Silur

443 BCE

Soojades meredes kujunesid rifid ja ujusid primitiivsed kalad. Maismaa asustamist jätkasid taimed, väikesed ja lihtsa ehitusega. Kasvasid niisketel ja üleujutavatel aladel. Ilmusid esimesed maismaa loomad, nt. tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud meresi ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ning olid tippkiskjad. Ajastu lõpus tekkisid metsad, ilmusid esimesed kahepaiksed.

Esimesed metsad

375 BCE

Esimesed kahepaiksed

365 BCE

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid metsad, kus kasvasid tänapäevaste osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Maismaal elas palju lühijalgseid. Ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Maismaal elasid roomajad, kes suutsid kuivas kõrbes ellu jääda. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maal asustunud liikidest.

Triias

252 BCE

Ajastu alguse elustik oli liigivaene, kuid ilmusid esimesed dinosaurused. Ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad.

Mesosoikum e keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Dinosauruste ilmumine

225 BCE

Juura

201 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja tiirase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid, kilpkonnad. Ookeanis elasid paljud mereroomajaid, ning tänapäevased kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda metsaga.

Esimeste imetajate ilmumine

200 BCE

Ilmusid esimesed linnud

150 BCE

Kriit

145 BCE

Maa maismaataimestikku domineerisid õistaimed. Maismaal domineerisid dinosaurused. Arenesid uued imetajad ja linnuliigid. Ookeanides ja meredes olid plesiosaurused, ihtüosaurused, ammoniidid, lehmsarve meenutavad karbirudistid. Kriidi ajastu lõpul toimunud väljasuremise käigus hävisid dinosaurused ja paljud mereroomajad. Peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Esimesed roomajad

135 BCE

Esimesed mesilased

100 BCE

Paleogeen

66 BCE

Algas lindude ja imetajate kiire areng. Enamik imetajaid elas maismaal. Vaalade eellased asusid elama meredesse. Ajastu alguses oli kllima soe ja niiske, kuid kliima hakkas järk-järgult jahenema ning tekkisid preeriad ja savannid, mis asendasid metsi.

Kainosoikum e uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, loomastik ning taimestik omandasid tänapäevase ilme. Kujunesid välja imetajad ja linnud, ja inimese eellased. Maa jahenes oluliselt, mille käigus poolustele kujunes jääkate.

Inimahvide teke

3 BCE

Kvaternaar

2 BCE

Ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad Aafrikas. Toimus paljude imetajate (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliikide (dodo, moa) väljasuremine. Väljasuremist seostatakse inimese mõju kasvuga planeedi elustikule.