-
4600 BCE
Hadaikum
Kestvus 4,6-4 mld aastat tagasi. Sellest perioodist pärit kivimeid võib leida Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, Maad tabavad meteoriidisajud. Perioodi lõpul kujuneb algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. -
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Hadaikum
-
4500 BCE
Kuu teke
Maa põrkas kokku taevakehaga ja moodustus Maa kaaslane Kuu. -
4000 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
Kestvus 4000-2500 mln aastat tagasi. Selle perioodi meredes arenesid algelised eluvormid. Ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid, nendes on ka säilinud bakterifossiile. -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
-
2500 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
Kestvus 2500-542 mln aastat tagasi. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Sel perioodil toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus Ediacara elustik. -
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
-
542 BCE
Kambrium
Kestvus 542-485 mln aastat tagasi. Selles ajastus tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kambriumi loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes. -
Period: 542 BCE to 1 BCE
Fanerosoikum
-
Period: 542 BCE to 252 BCE
Paleosoikum ehk vanaaegkond
-
485 BCE
Ordoviitsium
Kestvus 485-443 mln aastat tagasi. Selle ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks, mis tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise. -
443 BCE
Silur
Kestvus 443-419 mln aastat tagasi. Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid kalad. Sellel ajastul jätkasid taimed maismaa asustamist. Maismaad hakkasid asustama ka loomad, näiteks tuhatjalgsed. -
419 BCE
Devon
Kestvus 419-359 mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu algul oli maismaataimestik madal ja hõre, kuid lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid ka esimesed kahepaiksed -
359 BCE
Karbon
Kestvus 359-299 mln aastat tagasi. Sel ajastul katsid maismaad metsad. Üleujutavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, mõnedel putukatel tekkis lennuvõime. Ilmusid esimesed roomajad. -
299 BCE
Perm
Kestvus 299-252 mln aastat tagasi. Sel ajastul tekkis hiidmanner Pangae, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Selle siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus 95% liikidest -
252 BCE
Triias
Kestvus 252-201 mln aastat tagasi. Selle ajastu alguse elustik oli liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused, kellest said peamine loomarühm maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal -
Period: 252 BCE to 66 BCE
Mesosoikum ehk keskaegkond
-
201 BCE
Juura
Kestvus 201-145 mln aasta tagasi. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga -
145 BCE
Kriit
Kestvus 145-66 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal olid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimus massiline väljasuremine, mille tõttu hävisid dinosaurused, roomajad jt. Väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
66 BCE
Paleogeen
Kestvus 66-23 mln aastat tagasi. Pärast Kriidi ajastu väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu alguses oli soe ja niiske kliima, pärast hakkas jahenema. Kujunesid ulatuslikud rohumaad, mis asendasid metsi -
Period: 66 BCE to 1 BCE
Kainosoikum ehk uusaegkond
-
23 BCE
Neogeen
Kestus 23-2,5 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Aafrikas ilmusid varased hominiidid- inimese eellased. Selle ajastu jooksul jahenes Maa kliima, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate. -
2 BCE
Kvaternaar
Kestvus 2,5 mln aastat tagasi. Kvaternaari ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad, kelle evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiensi tekkimiseni. Selle ajastu jooksul surid välja paljud imetajad ja linnuliigid.