Geokronoloogiline skaala Alexander R2

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Hadaikum Kuu teke

4500 BCE

Kuu tekkis kui maakera põrkas kokku taevakehaga.

Arhaikum e ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Meredes hakkasid moodustuma esimesed elu vormid.

Proterosoikum e agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Kambrium on kronostratigraafiline üksus ja geokronoloogiline üksus. Kambrium vastab ajavahemikule 542–485,4 miljonit aastat tagasi. Kambrium on paleosoikumi ehk vanaaegkonna ja ka kogu fanerosoikumi vanim ajastu. Kogu kambriumile eelnenud perioodi Maa ajaloos nimetatakse eelkambriumiks.

Paleosoikum e vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Ordoviitsium on kronostratigraafiline üksus ja geokronoloogiline üksus. Ordoviitsium vastab ajavahemikule 485–443 miljonit aastat tagasi. Ordoviitsiumile eelneb kambrium ja järgneb silur. Ordoviitsiumi ajastu kuulub paleosoikumi aegkonda ja fanerosoikumi eooni.

Silur

443 BCE

Silur on geokronoloogiline üksus ja kronostratigraafiline üksus. Silur algas 443 miljonit aastat tagasi ning lõppes 419 miljonit aastat tagasi. Silurile eelnes Ordoviitsiumi ajastu ja järgnes Devoni ajastu. Silur kuulub Paleosoikumi aegkonda ja Fanerosoikumi eooni.

Devon

419 BCE

Devon on geokronoloogiline üksus ja kronostratigraafiline üksus. Devon algas 419 miljonit aastat tagasi ja lõppes 358 miljonit aastat tagasi. Devonile eelnes siluri ajastu ja järgnes karboni ajastu. Devon kuulub paleosoikumi aegkonda ja fanerosoikumi eooni.

Karbon

359 BCE

Karbon on kronostratigraafiline üksus ning geokronoloogiline üksus. Karbon vastab ajavahemikule 359-299 miljonit aastat tagasi. Karbon kuulub Paleosoikumi aegkonda. Karbonile eelneb Devon ning järgneb Perm. Karbon jagatakse kaheks ajastikuks. Mõnikord nimetatakse Karbonit kivisöeajastuks.

Perm

299 BCE

Perm on kronostratigraafiline üksus ning geokronoloogiline üksus. Perm vastab ajavahemikule 299-251 miljonit aastat tagasi. Perm kuulub Paleosoikumi aegkonda. Permile eelneb Karbon ning järgneb Triias.

Triias

252 BCE

Triias on kronostratigraafiline üksus ladestu ning geokronoloogiline üksus ajastu. Triias vastab ajavahemikule 251-201 miljonit aastat tagasi. Triias kuulub Mesosoikumi aegkonda. Triiasele eelneb Perm ja järgneb Juura.

Mesosoikume keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Juura on kronostratigraafiline üksus ning geokronoloogiline üksus, mis vastab ajavahemikule 201-145 miljonit aastat tagasi. Juura kuulub Mesosoikumi aegkonda. Juurale eelneb Triias ning järgneb Kriit.

Kriit

145 BCE

Kriit on kronostratigraafiline üksus ladestu ning geokronoloogiline üksus ajastu. Kriit vastab ajavahemikule 145-65 miljonit aastat tagasi. Kriit kuulub Mesosoikumi aegkonda, olles selle noorimaks ajastuks. Kriidile eelneb Juura ning järgneb Kainosoikumi vanim ajastu Paleogeen.

Paleogeen

66 BCE

Paleogeen on kronostratigraafiline üksus ning geokronoloogiline üksus. Paleogeen vastab ajavahemikule 65...23 miljonit aastat tagasi. Paleogeen kuulub Kainosoikumi aegkonda, olles selle vanimaks ajastuks. Paleogeenile eelneb Kriit ning järgneb Neogeen.

Kainosoikum e uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 CE

Neogeen

23 BCE

Neogeen on kronostratigraafiline üksus ning geokronoloogiline üksus. Neogeen vastab ajavahemikule 23–2 miljonit aastat tagasi. Neogeen kuulub Kainosoikumi aegkonda. Neogeenile eelneb Paleogeen ja järgneb Kvaternaar.

Kvaternaar

2 BCE

Kvaternaarile eelnes neogeen. Kvaternaar algas 2 miljonit aastat tagasi ning kestab jätkuvalt. Seda ajastut iseloomustavad kliima järsk jahenemine ning tsüklilised muutused, glatsiaalsed pinnavormid ning inimeste suurenenud roll. Inimesega on kaasnenud olulised keskkonnamuutused, mis on sügavalt mõjutanud ja kujundanud maastikku ja elu Maal. Kliimamuutused on põhjustanud taimestiku ja loomastiku ning inimese evolutsiooni kiirenemist.