-
4600 BCE
Hadaikum
Maa teke.
Algas planeet Maa kujunemine.
Vulkaaniliselt väga aktiivne periood.
Sagedased metoriidisajud.
Tekkis Maa kaaslane Kuu. -
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Hadaikum
-
4000 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
Elu teke.
Meredes arenesid esimesed eluvormid. -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
-
2500 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
Esimesed mitmerakulised organismid.
Esimesed üherakulised organismid.
Toimus mitu suurt jäätumist. -
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
-
542 BCE
Kambrium
Tekkisid peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval.
Kasvas planktiliste vetikate hulk.
Ilmusid paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõsed, lülijalgsed ja limused. -
Period: 542 BCE to 1 CE
Fanerosoikum
-
Period: 542 BCE to 252 BCE
Paleosoikum ehk vanaaegkond
-
485 BCE
Ordoviitsium
Rikkalik elustik: käsijalgsed, triolobiidid, korallid jt.
Ilmusid esimesed maismaataimed.
Ajastu lõpul kiire jahtumine, mis lõppes jääajaga.
Selle tulemusel mereelustiku massiline väljasuremine -
443 BCE
Silur
Soojades meredes kujunesid käsnad, korallide ja lubjavetikate ehitatud rifid.
Ujusid primitiivsed kalad.
Taimed jätkasid maismaa asustamist.
Maismaal asustasid esimesed loomad. -
419 BCE
Devon
Troopikameredes rikkalik põhjaelustik.
Šelfimerede äärealadel suured riftid.
Meresid ja järvi asustanud kalad olid tippkiskjad.
Maismaal esimesed metsad.
Esimesed kahepaiksed. -
359 BCE
Karbon
Maismaal võimsad metsad.
Kujunesid kivisöelademed.
Maismaal rohkesti lülijalgseid.
Esimesed lennuvõimelised putukad.
Esimesed roomajad. -
299 BCE
Perm
Hiidmanner Pangea.
Hiidmandri siseala kuiv kõrb.
Maismaa loomastiku ülekaalus roomajad.
Suurenes paljasseemnetaimede ja luukalade osakaal.
Lõpus suri 95% Maad asustanud liikidest välja. -
252 BCE
Triias
Elustik arenes liikides poolest.
Esimesed dinosaurused.
Esimesed imetajad.
Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
Period: 252 BCE to 66 BCE
Mesosoikum ehk keskaegkond
-
201 BCE
Juura
Esimesed linnud, krokodillid, kilpkonnad.
Ookeanides rohkelt merelisi roomajaid.
Meredes tänapäeva tüüpi kalad.
Suur osa maismaast kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
145 BCE
Kriit
Esimesed õistaimed, mis domineerisid kogu Maa maismaataimestikus.
Ookeanides ja meredes merelised roomajad ja karbid.
Maismaal dinosaurused ja arenesid uued imetaja- ja linnuliigid
Ajastu lõpus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. -
66 BCE
Paleogeen
Lindude ja imetajate kiire evolutsioon.
Enamik imetajaid elas maismaal.
Vaalade eellased elasid meredes.
Esimesed primaadid.
Kliima soe ja niiske.
Troopilised metsad suurtel laiuskraadidel.
Pärast kliima jahenemist valdavad heitlehised taimed.
Ulatuslikud rohumaad ja savannid. -
Period: 66 BCE to 1 BCE
Kainosoikum ehk uusaegkond
-
23 BCE
Neogeen
Mandrite geograafia, loomastik ja taimestik omandasid tänapäevase ilme.
Laiemalt levisid maod, konnad, linnud, hiired ja rotid.
Ilmusid varajased hominiidid.
Kliima jahenes oluliselt, tõi kaasa korduvaid jäätumisi.
Poolustel kujunes jääkate. -
2 BCE
Kvaternaar
Ilmusid inimese vahetud eellased.
On välja surnud palju imetaja- ja linnuliike.
