Geokronoloogiline skaala Agnes R1

Hadaikum

4600 BCE

Kestus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi, maa oli sel perioodil vulkaaniliselt aktiivne ning seda tabasid sagedased meteoriidisajud. Sellest perioodist on säilnud kivimid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Hadaikumi lõpul tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ja ookean.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkas kokku suure taevakehaga ja moodustus maa kaaslane kuu.

Arhaikum

4000 BCE

Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid-mikroorganismide, sh tsünao- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Proterosoikum kujutab endast ajperioodi, mil toimus Maa keskkonna, biosfääri hapnikuga rikastumine. Tol perioodil võttis aset mitu suurt jäätumist ning hakkasid levima esimesed eukarüoodid ja keerulised mitmer

Kambrium

542 BCE

tekkisid kõik pemised organismide ehitusetüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Seda väga kiiret evolutsiooni tuntakse ka kambriumi plahvatuse all. Seal kasvasid vetikad. Ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik. ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumise tõttu alanes ookeanipind kuni 100m võrra, paljud madalmered muutusid kuivaks maismaaks. Elualade vähenemisega kaasnes mereelustiku massiline väljasuremine.

Silur

443 BCE

Soojades meredes kujunesid rifid ja ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid asutamist. Maismaad hakkasid asutama ka loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ning tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu lõpuks olid tekkinud maismaale esimesed metsad ning ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad. Surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Karboni ajastuga võrreldaval hulgal kivisütt ei ole tekkinud ühelgi teisel geoloogilisel ajastul. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean, ja mille siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes hakkama saada. Suurenes paljasseemnetaimede ja meres luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Ajastu alguses oli elustik liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused. Ilmusid ka esimesed imetajad ning meres suurenes ammoniitide ja karpide osakaal

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajastul levinud loomad. ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas palju merelisi roomajaid (ihtüosaurused ja plesiosaurused). Juura ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Maismaast oli suurem osa kaetud palajasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis kiiresti hakkasid domineerima kogu maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega,ning ammoniitide ja rudistidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilises väljasuremises, mille üheks põhjuseks oli meteoriidiplahvatus, hävisid dinosaurused, paljud mereelukad jt.

Paleogeen

66 BCE

Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu alguse kliima oli soe ja niiske ning kasvasid troopilised metsad, kuid siis kliima jahenes ning valdavaks kujunesid heitlehised taimed. Ulatuslikuks kujunesid preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.

Kainosoikom ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eelased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremisega seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.