Geokrnoloogiline skaala Tuuli A

Hadaikum

4600 BCE

Planeedi Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne periood, sagedased meteoriidisajud. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Perioodi lõpul kujunesid maakoor, atmosfäär ja ookeanid.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkub kokku suure taevakehaga ja moodustub Kuu

Arhaikum

4000 BCE

Meredes arenesid algelised eluvormid, atmosääris puudus veel vaba hapnik. Ajastust on pärit vanimad leitud stromatoliidid, milles on säilinud ka bakterfossiile.

Arhaikum

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Suurenes hapnikusisaldus atmosfääris ja ookeanide pinnakihis tänu fotosünteesivate bakterite elutegevusele. Toimus mitu suurt jäätumist, kus Maa oli ulatuslikult jääga kaetud.

Proterosoikum

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Ediacara elustik

560 BCE

Ilmus mõistatuslik, senini vaidlusi tekitav pehmekehaline elustik, mis kadus kambriumi alguseks.

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti paljud tänapäevased loomahõimkonnad. Kasvas planktiliste vetikate hulk, mis võimaldas ilmuda paljudel selgrootude rühmadel ja ka mineraalse toesega loomadel.

Paleosoikum

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik, ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpus toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga, millega kaasnes ookeanipinna alanemine kuni 100 m võrra. See muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks, mis tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Soojades meredes kujunesid rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist, seda hakkasid tegema ka loomad nagu tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameres elas rikkalik põhjaelustik, paljud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Kui ajastu algul oli taimestik veel madal ja hõre, siis ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad.

Esimesed metsad

380 BCE

Devoni ajastu algul oli maismaataimestik veel madal ja hõre, siis ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad.

Esimesed kahepaiksed

370 BCE

Ilmusid esimesed selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid osjade, sõnajalgade ja koldade hiigelsuured eellased. Üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkelt lülijalgseid, mõned putukad said lennuvõime, ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, suurenes paljasseemnetaimede ja luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusel kadus kuni 95% kõgist Maad asustanud liikidest.

Pangea teke

290 BCE

Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima

Triias

252 BCE

Ajastu algul oli elustik liigivaene, ilmusid esimesed dinosaurused. Ajastu lõpul toimus järjekordne väljasuremine, mille tulemusena said dinosaurused muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Meres suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaavalvälja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Esimesed imetajad

200 BCE

Arenesid välja esimesed imetajad.

Esimesed linnud

150 BCE

Arenesid välja esimesed linnud.

Kriit

145 BCE

Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid.

Esimesed õistaimed

130 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus.

Massiline väljasuremine

110 BCE

Järjekordse massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks, enamik neist elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse.Ilmusid esimesed primaadid.Ajastu algul oli kliim soe ja niiske, seejärel hakkas kliima jahenema ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad, mis asendasid seniseid metsi.

Kainosikum

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia ning loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laimelat levisid maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Ajastu jooksul jahenes Maa oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi, poolustele kujunes püsiv jääkate.

Inimese eellased

3 BCE

Aafrikas ilmusid varased hominidid.

Kvaternaar

2 BCE

Ilmusid inimese vahetud eellased, perekond Homo esindajad, kellest on arenenud tänapäeva inimene. Ajastu jooksul surid välja mitmed imetaja- ja linnuliigid. Paljude loomade väljasuremist seostatakse inimese kasvava mõjuga.