Geogronoloogiline skaala Liisi Lepp G2E

Hadahaikum

4600 BCE

Maa tekke, ilmub kivimeid säilinud Gröönimaal, Kanadas. Vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidi sadud. Perioodi lõpuks kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid.

Hadahaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu tekke

4500 BCE

Kuu tekkis 4,5 miljardit aasta eest Maa ja taevakeha Theia kokkupõrkel. Kokkupõrke energia oli niivõrd võimas, et selle tulemusel paiskus Maa atmosfäri suures koguses materjali, mis jäi Maa orbiiti tiirlema ning aegamööda moodustas Kuu. Kuul oli ka algul magama ookean kuid see tardus ja pommitase käigus muutsid väiksemad taevakehad Kuud moodustades meile teada oleva kuu.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Arahaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arahaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid. Paljudes stromatoliidides on leitud ka bakterifossiile.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Tänu fotosünteesivatele tsüonobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Proterosoikums toimus mitu jääaega, mil Maa kattus jääga. Proterosoikumi lõpus ilmus pehmekehaline nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda tänapäevaste rühmade esindajad kui ka väljasurnud liikide omad.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ja samuti suuremast osast tänapäevastest loomhõimkondadest. Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk ja sel ajal ilmusid mitmed selgrootud rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed jpm. Paljudel loomadel kujunes enese kaitseks mineraalne toes. Sellel ajal kujunes ka saakloomade ja röövloomade üheaegne evolutsioon ehk evolutsiooniline vastu relvastumine.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elutses rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid. Sel ajal ilmusid esimesed maismaataimed. Ordoviitsiumi ajastul oli kliima üliselt soe kuid ajastu lõpul kliima jahenes ning tuli jääaeg. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise ja muutis paljud madalmered maismaaks. Eluasemete hävimine tõi kaasa massilise mereelustiku väljasuremise.

Silur

443 BCE

Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, koralide ja lubivetikate ehitatud rifid. Sel ajal ujusid ka primitiivsed kalad. Siluri ajastul jätkasid taimed maismaa asutamist, varajased maismaataimed olid väikesed ning lihtsa ehitusega ja kasvasid niisketel aladel. Maismaad hakkasid ka asustama loomad, näiteks tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikalik põhjaelustik- käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Paljud meresi ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suurteks ning olid tolle aja tippkiskjad. Devoni ajastu lõpuks olid maismaataimed muutunud ennem olevatest hõredatest madalatest taimedest metsadeks. Veel ilmusid esimesed kahepaiksed, kes olid suutelised lühikest aega olema ka maismaal.

Karbon

359 BCE

Karbonis katsid maismaad võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised järglased. Üleujutavatel aladel kujunesid kivisöe lademed. Karboni ajaga võrreldes pole ühelgi geoloogilisel ajastul tekkinud võrreldaval hulgal kivisütt. Maismaal elas ka rohkesti lülijalgseid ning maale ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaa loomastikust olid ülekaalus roomajad. Permi ajastu taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, millega kadus 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Triiase ajastu elustik oli üsna liigivaene, sest Permi ajastul lõpul suri välja suur osa elustikust. Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpuks muutusid nad peamiseks loomariigiks maismaal. Triiase ajastul ilmusid ka esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide arv.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66

Juura

201 BCE

Dinosaurused. imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja Triivase ajastu levinud loomad. Ilmusid esimesed krokodillid, linnud ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Kriidi ajastul ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonisid ja hakkas domineerima kogu maismaa taimestikku. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosauruste jm. Maismaal valitsesid dinosaurused ja arenesid uued imetaja ja linnuliigid. Kriidi ajastu lõpus toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad.

Paleogeen

66 BCE

Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleoeenide ajastul lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad muutusid väikesest rühmast suureks ja liigi rikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal. Veel ilmusid ka esimesed primaadid. Paleogeeni ajastu alguses oli kliima soe ja niiske ja valitsesid troopilised metsad. Kliima jahenemisel ilmusid heitlehelised taimed. Paleogeenis kujunesid ulatuslikud rohumaad mis asendasid seniseid metsi.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 CE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Neogeenis kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud ning hominiidid. Neogeeni ajastul Maa kliima jahenes ja tõi kaasa mitmeid jäätumisi. Sellel ajastul kujunes poolustel jääkatte.

Kvaternaar

2 BCE

Kvaternaari ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eelased- perekond Homo esindajad. Kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäeva inimese kujunemiseni. Kvaternaari ajastul on välja surnud mitmeid imetaja ja linnu liike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule. Kvaternaari ajastu kestab tänapäevani.