Geokronoloogiline skaala Liina BK

Hadaikum

4600 BCE

Maa kujunemine. Vulkaaniliselt aktiivne piirkond , sagedased meteoriidisajud.Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Sellest ajast pärit kivimeied on säilinud Kanadas, Gröönimaal ja Austraalias.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Algelised eluvormid. On säilinud bakterifossiile. Vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevuse tõttu suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mille tõttu Maa oli ulatuslikult jääga kaetud.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

542 BCE

Tänu fotosünteesivatele tsüanobakteritele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Maa oli ulatuslikult jääga kaetud.

Kambrium

542 BCE

Kestis 542 mln-485 mln aastat tagasi.Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk, vetikad olid omakorda toiduks rikkalikule loomastikule. Loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 2 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Kestis 485 mln-443 mln aastat tagasi. Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga.

Silur

443 BCE

Kestis 443 mln-419 mln aastat tagasi. Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutatavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad, esimeste maismaaloodmade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Kestis 419 mln-359 mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik ja šelfimerede riffid. Paljud meresid ja järve asustanud kalad kasvasid väga suurteks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed.

Karbon

359 BCE

Kestis 359 mln - 299 mln aastat tagasi. Maismaad katsid võimsad metsad. Üleujutatavatel aladel kujunesid surnud puidust kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Kestis 299 mln - 252 mln aastat tagasi. Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva krõbedaga, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Kestis 252 mln - 201 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal.

Mesosoikum ehk keskaegkong

Period: 252 BCE to 145 BCE

Juura

201 BCE

Kestis 201 mln - 145 mln aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilponnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Kestis 145 mln - 66 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetajad- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt.

Paleogeen

66 BCE

Kestis 66 mln - 23 mln aastat tagasi. Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väikesearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Kestis 23 mln - 2,5 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased.Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi.

Kvaternaar

2 BCE

Kestis 2,5 mln aastat tagasi kuni tänaseni. Aafrikas alanud evolutsiooni kaudu on inimeste eelastest, perekond homo sapiens´id. Välja on surnud mitmeid imetajaid: mammutid, karvased ninasarviku ning mitmed linnuliigid: dodo, mao.