Geogronoloogiline skaala Kulla BK

Hadaikum

4600 BCE

Kestus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, sagedase meteoriidisajuga. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookean.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkas kokku suure taevakehaga, Theia.

Arhaikum

4000 BCE

Meredes arenesid algelised eluvormid. Ajastust on pärit vanimad leitud stromatoliidid (mikroorganismide kihilised moodustised).

Arhaikum

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Tänu fotosünteeisvate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikuisaldus. Toimus mitu suur jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.

Proterosoikum

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekkisid peamised organismide ehitustüübid, samuti suurem osa tänapäevastest loomhõimkondadest. Seda väga kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. Kasvas planktiliste vetikate hulk, ilmusid üksteise järel mitmed erinevad selgrootute rühmad. Plajudel loomadel kujunes mineraalne toes.

Paleosoikum

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. See tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100 m võrra, muutes paljud madalmered maismaaks. Elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Need olid väikesed ja lihtsa ehitusega, kasvasid niisketel, sageli üleujutatud aladel. Esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorilised ja lubivetikad suuri riffe. Paljusid meresid ja järvi asutanud kalad kasvasid väga suurteks ja olid tippkiskjad. Kui devoni algu oli maismaataimestik veel madal, siis ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed.

Karbon

350 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgtaimedele hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatud aladel kujunesid surnud puisust kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Perm

300 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kõrbega. Maismaaloomastikust olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede osakaal, meredes luukalade osakaal. Ajastu lõppes ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Mesosoikum

Period: 252 BCE to 66 BCE

Triias

250 BCE

Ajastu algul oli elustik liigivaene, permi ajastu väljasuremisest kulus 10 miljonit aastat taastumiseks. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimus järjekordne väljasuremine, mis andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks. Triiases ilmusid esimesed imetajad, meres suurenes karpide ja ammoniitide osakaal.

Juura

200 BCE

Dinosaurused, imetajadm kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja eelmise ajastu loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi metajaid. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid kiirelt domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uues imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massillise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad. Üheks peamiseks väljasuemise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist alags paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu kliima oli soe ja niiske. Seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema ning valdavaks kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.

Kainosoikum

Period: 66 BCE to 2 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Kujunesid tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Kliima jahenes oluliselt ja see tõi kaasa korduvaid jäätumisis, poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

2,5 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed inimese vahetud eellased - Homo sapiens´id. Ajastu jooksel on välja surnud paljud imetaja- ja linnuliigid. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.