Geogronoloogiline skaala - Johannes

Hadaikum

4600 BCE

Planeedi Maa kujunemine. Vulkaaniliselt aktiivne periood. Sagedased meteoriidisajud. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Perioodi lõpul kujunesid maakoor, atmosfäär ja ookeanid või hüdrosfäär.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkus kokku suure taevakehaga ja moodustus Kuu.

Arhaikum

4000 BCE

Esimesed eluvormid vees. Vanimad leitud stomatoliidid.

Arhaikum

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Suurenes atmosfäärides ja ookeanis hapniku sisaldus. Korduvad suured jäätumised, mis katsid terve Maa. Ediacara elustik.

Proterosoikum

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mitmerakuliste organismide teke

2100 BCE

Tekkisid esimesed mitmerakulised organismid, mis algselt paiknesid, siis vees.

Eukarüootide areng

1500 BCE

Esimesed eluvormid, kes kandsid edasi geneetilist informatsiooni.

Kambrium

542 BCE

Tekkisid organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kasvas vetikate hulk, mis omakorda soodustas loomastiku arengut. Kujunes väliskelett, et saada kaitsed röövloomade jõuliste lõugade ja hammaste eest. Esimesed kalad.

Paleosoikum

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Kujunesid esimesed maismaa taimed. Ajastiku lõpul olnud jääaeg tõi endaga kaasa massilise mereelastiku väljasuremise, kuna ookeanipind alanes kuni 100m, mis kuivatas madalamad mere ääred täielikult.

Silur

443 BCE

Meredesse tekkisid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid. Maismaa taimed katsid järjest suuremaid alasid. Esimesed loomad maal.

Devon

419 BCE

Troopikameredes tekkisid mereasunike tõttu suuri riffe. Veekogusid hakkasid asustama ka nüüd suuremates kogustes kalad. Maismaal hakkasid tekkima esimesed metsad, ning ilmusid esimesed kahepaiksed.

Karbon

359 BCE

Hakkasid tekkima suured metsad, kus leidus tänapäeva sõnajalgade, koldade ja osjade eellasi. Üleujutatud metsaaladest kujunesid kivisöelademed. Esimestel putukatel tekkis lennuvõime ja ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Elutingimused olid seal karmid ja mandri siseala kattis kõrb. Enamikus elasid seal roomajad. Ajastu lõppes läbi ajaloo suurima väljasuremisega, kus suri välja 95% Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Esimeste dinosauruste teke. Ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine muutis nad peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad.

Mesosoikum

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanites elas rohkelt merelisi roomajaid. Esimesed tänapäeva tüüpi kalad.

Kriit

145 BCE

Esimesed õistaimed. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuriigid. Ajastu lõpul olnud meteoriidiplahvatuse tulemusel hävisid dinosaurused.

Paleogeen

66 BCE

Lindude ja teiste imetajate kiire evolutsioon peale dinosauruste väljasuremist. Imetajad elasid peamiselt maismaal. Kliimamuutuse tagajärjel asendusid paljud metsad savannide ja preeriatega.

Kainosoikum

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku tänapäevasemaks muutumine. Hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Kujunesid tänapäeva imetajad ja linnud. Esimesed hominiidid. Kliima jahenemine.

Kvaternaar

3 BCE

Esimeste inimeste eellaste kujunemine, kellest arenesime välja tänapäeva inimesed. Mammutite, karvaste ninasarvikute ja paljude teiste väljasuremine. Seda seostatakse inimeste mõjuga meie planeedile.

Homo sapiens

1 BCE

Kujunes välja nn tänapäeva inimene.