Geogronoloogiline Skaala Gerda A

Hadaikum

4600 BCE

Kestus 4,6 - 4 miljardit aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Kujunesid litosfäär, atmosfäär ja hüdrosfäär.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkas kokku taevakehaga Theia ja tekkis Maa kaaslane Kuu.

Arhaikum

4000 BCE

Kestus 4- 2,5 miljardit aastat tagasi. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid- mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Kestus 2,5 - 0,542 miljardit aastat tagasi. Tänu fotosünteesivatele tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Ediacara elustiku teke

600 BCE

Proterosoikumi lõpus ilmus mõistatuslik, teadlaste seas seniajani vaidlusi tekitav pehmekehaline nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajad kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.

Kambrium

542 BCE

Kestus 542- 485 miljonit aastat tagasi. Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk. Kambriumi loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 CE

Ordoviitsium

485 BCE

Kestus 485 - 443 miljonit aastat tagasi. Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik. Ilmusid esimesed maismaataimed. Ordoviitsiumi ajastu oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemime, mis lõppes jääajaga. Ookeanipinna alanemine kuni 100 meetri võrra.

Silur

443 BCE

Kestus 443 - 419 miljonit aastat tagasi. Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Maismaad hakkasid asustama ka loomad

Devon

419 BCE

Kestus 419 - 359 miljonit aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Kui devoni algul oli maismaataimestik veel madal ja hõre, siis ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed-selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.

Karbon

359 BCE

Kestus 359 - 300 miljonit aastat tagasi. Karbonis katsid maismaad võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lendamisvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Perm

300 BCE

Kestus 300 - 250 miljonit aastat tagasi. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Permi ajastu taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Tekkis hiidmanner Pangaea

300 BCE

Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Triias

250 BCE

Kestus 250 - 200 miljonit aastat tagasi. Triiase ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Juura

200 BCE

Kestus 200 - 145 miljonit aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Kestus 145 - 66 miljonit aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad.

Paleogeen

66 BCE

Kestus 66 - 23 miljonit aastat tagasi. Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama merre. Ilmusid esimesed primaadid. Alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad.

Neogeen

23 BCE

Kestus 23 - 2,5 miljonit aastat tagasi. Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid. Maa kliima jahenes oluliselt. Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Periood algas 2,5 miljonit aasat tagasi. Ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese tekkimiseni. Suri välja palju imetaja- ja linnuliike.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 to 2