Geokronoloogiline skaala Agnes G2BK

HADAIKUM

4600 BCE

Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoiidisajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfaar. Sellest ajast pärit kivimeid on säilinud Kanadas, Gröönimaal, ja Austraalias.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Suur taevakeha põrkus maakeraga.

ARAHAIKUM

4000 BCE

Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad vanimad leitud STOMATOLIIDID- mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

PROTEOSOIKUM

2500 BCE

Tänu tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja okeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Esimesed mereselgrootud

570 BCE

Ediacara elustik

560 BCE

Pehmekehaline, ilma skeletita organism

KAMBRIUM

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest- kambriumi plahvatus. Kasvas planktiliste vetikate hulk, ilmusid üksteise järel paljus selgroogsete rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes, nt koda tigudel ja karpidel ning tugev välisskelett trilobiitidel.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Farerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Esimesed kalad

505 BCE

ORDOVIITSIUM

485 BCE

Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik. Ilmusid esimesed maismaa taimed. Ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100 m võrra ja muutis paljud madalmered kuivads maismaaks. Elualade vähenemine tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

SILUR

443 BCE

Ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubjavetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismma asustamist. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutatud aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad- tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Esimesed maismaa taimed

438 BCE

DEVON

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik- käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid- ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad, nt mitmed rüükalad ja vihtuimsed, kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Devoni algul oli maismaataimestik veel madalam ja hõre, siis ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed.

Esimesed kahepaiksed

408 BCE

KARBON

356 BCE

Maismaad katsid võimsed metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatvatel aladel- mererannikutel jajõelammidel kasvanud metsade puidust kujunesid kivisöelademed. Karboni ajastuga võrreldaval hulgal kivisütt ei ole tekkinud ühegi teisel geoloogilisel ajastul. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osalputukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Esimesed roomajad

320 BCE

TRIIAS

252 BCE

Ajastu algul on elustik üsna liigivaene, permi ajastu väljasuremisest taastumiseks kulus kuni 10 mln aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk kesaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

PERM

229 BCE

Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid üle kaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Permi ajastu taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Esimesed imetajad

208 BCE

JUURA

201 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid- ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest kooseva metsaga.

KRIIT

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Esimesed õistaimed

140 BCE

PALEOGEEN

66 BCE

Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal, va vaalade eellased. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

NEOGEEN

23 BCE

Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Aafrikas ilmusid varased hominiidid- inimese eellased. Neogeeni jooksul jahenes kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

KVARTERNAAR

2 BCE

Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens´i tekkimiseni. Kvarternaari jooksul on väljasurnud palju imetajaid- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.