Geokronoloogiline skaala Raian G2R2

Hadaikum

4600 BCE

Kestis 4,6 mld - 4 mld aastat tagasi. Maa teke, vulkaaniliselt aktiivne, metoriidisajud, Hadaikumi lõpuks kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. Sellest perioodist pärit kivimid on leitud Kanadast, Austraaliast ja Gröönimaalt.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

4,5 mld aastat tagasi põrkus Maa kokku taevakehaga Theia ning moodustus Kuu.

Arhaikum

4000 BCE

Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestusest on pärit vanimad leitud stromatoliidid- mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Esimesed organismid Maal olid bakterid, mikroobid ja erinevad vetikad.

Proterosoikum

2500 BCE

Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris hapnikusisaldus. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Ilmus teadlaste seas vaidlusi tekitav pehmekehaline nn Ediacara elustik.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mitmerakuliste organismide teke

2100 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapaevastest loomahõimkondadest.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Esimesed kalad

535 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

485-443 mln aastat tagasi. Esimesed maismaataimed. Kliima oli üldiselt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Paljud madalmered muutusid kuivaks. Ookeanipind alanes kuni 100 m võrra, mis tõi endaga kaasa elualade vähenemise ja massilise väljasuremise.

Esimesed maismaataimed

480 BCE

Silur

443 BCE

Kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid.
Ujusid primitiivsed kalad.
Jätkus taimede maismaa asustamine.
Maismaataimed olid väiksed ja lihtsa ehitusega.
Maismaad hakkasid asustama loomad.

Devon

419 BCE

419-359 mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Merede äärealadel korallide, lubivetikate ja kihtpoorsete riffide suurenemised. Merede ja järvede tippkiskjad: rüükalad ja vihtuimsed. Esimeste metsade tekke. Esimesed kahepaiksed.

Esimesed metsad

380 BCE

Esimesed kahepaiksed

370 BCE

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad. Osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Maismaal rohkesti lülijalgseid ning osadel putukatel lennuvõime. Esimesed roomajad.

Perm

300 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean.
Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad.
Meredes kasvas luukalade osakaal.
Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena suri 95% kõigist liikidest.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Triias

250 BCE

Ajastu alguses elustik oli liigivaene.
Ilmusid esimesed dinosarused.
Ilmusid esimesed imetajad.
Meredes suurenes ammoniitide ja karpide oskaal.

Dinosauruste ilmumine

225 BCE

Juura

200 BCE

201-145 mln aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides rohkelt merelisi roomajaid - ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Suur osa maismaast kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Imetajate ilmumine

200 BCE

Esimesed linnud

150 BCE

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis varsti domineerisid Maa maismaataimestikku.
Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja karpidega.
Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid.
Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad.
Peamine väljasuremise põhjus oli meteoriidiplahvatust.

Esimesed roomajad

135 BCE

Esimesed õistaimed

125 BCE

Esimesed mesilased

100 BCE

Paleogeen

66 BCE

Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid maismaal, vaalade eellased ka meredes. Esimesed primaalid. Ajastu alguses oli kliima soe ja valdavalt troopilised metsad, ajastu lõpupoole kliima jahenes ja domineerisid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid.

Dinosauruste väljasuremine

66 BCE

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Esimesed jänesed

55 BCE

Kasside teke

30 BCE

Neogeen

23 BCE

Tänapäevase ilme omandasid mandrite kuju ja asukoht, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned. Laiemalt hakkasid levima aod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas varased hominiidid ehk inimese eellased. kliima jahenemine, korduvad jäätumised. Poolustele kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad.
Kelle evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkimiseni.
Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa).
Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.

Inimahvide teke

2 BCE