Eesti kirjanduse areng

Henriku Liivimaa kroonika

Jan 1, 1224

Henriku Liivimaa kroonika on arvatavasti preester Henriku, tuntud ka kui Läti Henriku kirjutatud kroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses. Kroonika on kirjutatud ladina keeles ja tõenäoliselt ajavahemikus 1224–1227.
See on vanim eestikeelseid sõnu ja nimesid sisaldav kirjalik mälestis.

Balthasar Russowi kroonika

Jan 1, 1500

Russowi Liivimaa kroonika on Tallinna Pühavaimu kiriku eesti koguduse õpetaja Balthasar Russowi poolt alamsaksakeeles kirjutatud kroonika, mis käsitleb Vana-Liivimaa ajalugu 12. sajandist kuni 1583. aastani, kirjeldades värvikalt Liivi sõja eelset Liivimaa siseolusid, elulaadi ja sündmusi. Russowile on omane teravalt luterlikud eelistused. Eriti detailselt kirjeldab kroonika Russowi kaasaegseid sõjasündmusi.

Tartu Ülikooli -Academia Gustaviana asutamine

Oct 25, 1632

Tartu Ülikool on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool. Aastatel 1940–1941 ning 1944–1989 kandis nime Tartu Riiklik Ülikool.
Tartu Ülikoolil on 9 teaduskonda ja 4 kolledžit . Ülikooli rektor on alates 2012. aastast Volli Kalm.

Esimene eestikeelne Piibel

Jan 1, 1739

Esimene trükitud eestikeelne piiblitõlge ilmus 1739. aastal Jüri koguduse pastori Anton Thor Helle tööna.

O. W. Masing "ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele"

Jan 1, 1795

Otto Wilhelm Masingu "ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele", oli üks esimestest, kui mitte esimene eesti keelne aabits.

Ajaleht Perno Postimees

Jan 1, 1857

Väljaande asutas Johann Voldemar Jannsen nädalalalehena Perno Postimees ehk Näddalileht mis oli esimene eestikeelne perioodiline nädalaväljaanne. Perno Postimehe ilmumahakkamist peetakse tihti ka ärkamisaja alguseks. Jannsen ärgitas lehe kaudu eesti rahvast olema uhke oma rahvuskuuluvuse üle ning nõutama haridust ja majanduslikku edukust.

"Kalevipoja" rahvaväljaanne

Jan 1, 1862

"Kalevipoja" 12 loost koosnev rahvaväljaanne (tuntud ka kui "Alg-Kalevipoeg") valmis 1853 ja seltsis esitatud parandus- ja täiendusettepanekute põhjal muudeti käsikirja. Kreutzwald kirjutas juurde kaheksa lugu ja muutis eepose algusosa. Õpetatud Eesti Selts avaldas selle oma toimetistes teadusliku väljaandena koos saksakeelse tekstiga. Esimene rahvaväljaanne ilmus tsensuurist pääsemise kaalutlustel Soomes Kuopios 1862. aastal.

Laulu- ja mänguselts "Vanemuine"

Jan 1, 1865

Asutati 1865 J. V. Jannseni eestvedamisel. "Vanemuine" polnud ainult Tartu keskne, tal oli üle-eestiline tähtsus. "Vanemuine" õhutas ja näitas eeskuju pasunakooride, laulukooride ja näiteringide loomiseks. "Vanemuine" ja J. V. Jannsen panid aluse laulupidude traditsioonile (1869, 1879 ja 1894). 1870. aastal loodi rahvuslik teater just tänu "Vanemuise" seltsile. "Vanemuise" seltsis peeti ka kõneõhtuid, kus C. R. Jakobson pidas oma kolm isamaakõnet (sisaldavad Eesti ajaloo uudset käsitlemist).

I eesti laulupidu Tartus

Jun 18, 1869

Esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Teine üldjuht oli Aleksander Kunileid. Üldlaulupeo korraldas meestelauluselts Vanemuine. Laulupeol osales 4 orkestrit, 56 puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat.

Carl Robert Jakobsoni "Kolm isamaa kõnet"

Jan 1, 1870

Kolm isamaakõnet on Carl Robert Jakobsoni kolm propagandakõnet, mis toimusid 1868. ja 1870. aastal "Vanemuise" seltsis. Need kõned ilmusid ka 1870. aastal raamatuna.

Ajaleht Sakala

Mar 11, 1878

Sakala on eesti ajaleht, mis ilmub Viljandis. Selle asutas 1878. aastal Carl Robert Jakobson.

"Noor-Eesti" kuulutus: "Enam euroopalist kultuuri!"

Jan 1, 1905

Gustav Suits, Fridebert Tuglas, Villem Ridala jt eirasid vanu sissetallatud radu ning tõid kirjandusse uusi suundumusi. Nende loosungiks sai "Enam kultuuri! Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!". Tekkis kirjanduslik rühmitus "Noor-Eesti".

"Estonia" teatri avamine

Aug 24, 1913

Estonia teater sai alguse 1865. aastal asutatud Estonia Seltsi tegevusest. 19. sajandil esitati peamiselt rahvatükke ning nalja- ja laulumänge. Korrapärasem teatritegemine sai alguse 1895. aastal. Tõsisem draama jõudis lavale 20. sajandi algul. Kutseline teater sai Estoniast 1906. aastal. Estonia teatri hoone valmis 1913. aastal.

Esimene eesti film "Karujaht Pärnumaal"

Feb 13, 1914

Johannes Pääsukese filmitud Eesti esimene mängufilm äpardunud karujahist on poliitiline pila, mille ajendiks on Pärnu linnapea Oskar Brackmanni ja ajakirjaniku Jaan Karu tegelikult asetleidnud konflikt, laiemaks taustaks aga eestlaste ja baltisakslaste valimisvõitlus Pärnu linnavolikogus. https://www.youtube.com/watch?v=lM-a0Rx2-lo

Eesti saavutab riikliku iseseisvuse

Feb 24, 1918

Esmakordselt loeti iseseisvusmanifest avalikult ette 23. veebruaril Pärnus, seejärel ka mitmetes teistes asulates. 24. veebruaril võtsid eesti rahvuslased võimu üle Tallinnas ja moodustasid Ajutise Valitsuse, mille juhiks sai Konstantin Päts. 25. veebruaril hõivasid linna aga Saksa väed ning Eesti riigivõim ei saanud seetõttu reaalset valitsemist teostama hakata.

Emakeele Seltsi asutamine

Mar 23, 1920

Emakeele Seltsi eesmärgid nende põhikirja alusel on järgmised: a) kaasa aidata eesti keele, sugulaskeelte ja etnoloogia teaduslikule uurimisele;
b) kaasa aidata eesti keele kasutamisele riigikeelena ning ülemaalise suhtluskeelena;
c) äratada avalikku huvi eesti keele ja sugulaskeelte vastu;
d) edendada filoloogide akadeemilist suhtlemist ja ühisüritusi, samuti nende koostööd eesti keele huvilistega. Emakeele Selts annab alates 1955. aastast perioodiliselt välja Emakeele Seltsi aastaraamatu

Eesti Kirjanikkude Liit

Oct 8, 1922

Eesti Kirjanikkude Liit tegeles kirjanikele avaldamisvõimaluste leidmisega ja toetusrahade leidmisega.
Pärast Eesti liitmist NSV Liiduga kuulutati Eesti Kirjanikkude Liit 19. oktoobril 1940 likvideerituks.

Kolmandik eesti kirjanikkonda pageb kodumaalt

Jan 1, 1944

Kuna Eestisse tuli Vene võim, siis korraldati siin tsensuur. Selle tulemusel pagesid paljud eesti kirjanikud kodumaalt.

Nõukogude "sulaaja" algus

Jan 1, 1956

Pärast 1956. aastat alanud nn sulaaeg tõi kaasa teatud loominguvabaduse, senise karmi kirjanduspoliitika mõninga leevendamise.

Venestuspoliitika, noorsoorahutused, "neljakümne kiri"

Oct 28, 1980

Noorsoorahutused ja 40 kiri Venestamissurve teravdas ohutunnet, et rahvuskultuur on määratud hääbumisele. See süvendad rahulolematuse ühiskonnas, mis leidis esialge väljundi noorsoorahutustes 1980.aasta sügisel.

Ajakiri Vikerkaar

Jan 1, 1986

Vikerkaar on 1986. aastast ilmuv eesti kultuuriajakiri, mis avaldab ilukirjandust, esseesid ja arvustusi.

Laulev revolutsioon

Jan 1, 1988

Üks silmapaistvamaid üritusi oli 1988. a septembris Tallinna Lauluväljakul Rahvarinde korraldatud „Eestimaa laul”, mis tõi väljaku rahvast täis (vähemalt 100 000 inimest). Lauldi ka 1989. a augustis toimunud Balti ketis ja muudel rahvuslikel suurüritustel.
Laulval revolutsioonil oli väga tähtis roll Eesti taasiseseisvumisel.
Laulev revolutsioon on kuulus kui revolutsioon, mis toimus verevalamiseta.

Balti kett

Aug 23, 1989

Balti kett oli 23. augustil 1989 Eestis, Lätis ja Leedus korraldatud ühine poliitiline massimeeleavaldus, mille eesmärgiks oli demonstreerida maailmale Baltimaade vabadustahet ja juhtida tähelepanu NSV Liidu ja Saksamaa vahel poole sajandi eest sõlmitud Molotovi-Ribbentropi paktile, mille salaprotokollid viisid Baltimaade okupeerimiseni NSV Liidu poolt. Meeleavaldusest võttis osa ligikaudu 2 miljonit inimest.

Iseseisva Eesti Vabariigi taastamine

Aug 20, 1991

Eesti taasiseseisvumist tähistatakse 20. augustil, kuna 20. augustil 1991 kell 23.03 võttis parlamendi kohuseid täitev Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik.

Tänapäev

May 18, 2015

Eesti kirjandus on vaba, kirjanikud võivad kirjutada peaaegu kõike. Väga populaarsed on eluloo kirjeldused.