Eellugu

By Urriseja

  • Revolutsiooni algus

    Revolutsiooni algus

  • Kolmanda seisuse otsus

    Kolmas seisus otsustas end 17. juunil kuulutada Rahvuskoguks ning kutsuda teisi seisusi enesega ühinema.

  • Asutav Kohu

    Kui anti käsk kõigil ühineda Rahvuskoguga ning selle nimeks sai Aautavaks Koguks. Selle kogu liidriks said abee Sieyés ja krahv Honoré de Mirabeau.

  • Bastille Vallutamine

    1. juulil algasid nii Pariisis kui ka mitmel pool mujal rahvarahutused ning selle kulminatsiooniks kujunes Bastille kindlusvangla vallutamine kaks päeva hiljem.

  • Inimese ja Kodaniku õiguste deklaratsioon.

    1. augustil 1789 otsustati kaotada kõik feodaalkoormised ja kirikumaksud, sealhulgas ka kümnis, ning vastu võtta inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon. Kuningas oli sellele osaliselt vastu ja lootia, et aadlikud teevad selle vastu midagi, kuid 26.augustil see jõustus.

  • Haldus reform

    1. aasta alguses viidi läbi ka haldusreform, senine haldussüsteem asendati regioonide, departemangude ja valdade omaga, mis on sisuliselt muutumatuna jäänud püsima tänapäevani.

  • Le Chapelier' seadus

    1. juunil 1791 võttis Asutav Kogu vastu nn. Le Chapelier' seaduse, mis keelustas igasugused erialatööliste ühingud ning oli üldiselt suunatud tsunftikorra vastu, ning keelustas ka igasugused streigid. Seadus võeti vastu ühehäälselt ning jäi kehtima kuni 1864. aastani.

  • Kininga põgenemine

    Ei soovitud alustada sõda revolutsioonilise Prantsusmaaga enne, kui kuninga turvalisus oli tagatud. Seetõttu otsustasid nad mõjutada kuningat salaja Pariisist põgenema ning emigreeruma. 20. juunil algaski kuninga põgenemiskatse, mis on tuntud Varennes'i kriisi nime all.Kuningas jõudis peaaegu Austria Madalmaade piirini, kuid siis tundis ühe postiametnik ta ära ja kuningas toodi Pariisi tagasi. Tuileries' loss võeti tunduvalt rangema järelevalve alla