-
4600 BCE
Hadaikum
Maa tekkimine, vulkaaniliselt aktiivne periood, sagedased meteoriidisajud, kujunesid algne maakoor, atmosfäärja hüdrosfäär. Sellest ajast pärit kivimeid on säilinud Kanadas, Gröönimaal ja Austraalias. -
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Hadaikum
-
4500 BCE
Kuu teke
Suur taevakeha põrkus maaga. -
4100 BCE
Hadaikumi kivimid
Selles Maa faasis moodustusid tsiroonkristallid. Samuti on teada, et Maal olevateks kivimteks osutusid radioaktiivsed meteoriidid ning Kuu kivimid, sest nii meie planeet kui ka Kuu tekkisid samal ajal. Tänu radiaktiivsuse mõõtmisele saame teada, kui vanad on kivimid ning läbi selle teame, millal tekkis Päikesesüsteem, k.a. planeet Maa -
4000 BCE
Arhaikum
Meredes arenesid algsed eluvormid. Pärit vanimad leitud stromatoliidid, mille sees oli säilinud ka bakterifossiile. -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
-
3400 BCE
Vanim fossiil
Austraalias moodustus kivim tsüanobakteriga. Seda kohta, kus esinevad maailma vanimad kivimid saab külastada ka turismigrupiga. -
2500 BCE
Proterosoikum
Suurenes hapnikusisaldus pinnakihis. Toimus mitu suurt jäätumist. -
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
-
600 BCE
Ediacara elustik
600-542 miljonit aastat tagasi ilmus nn "pehmekehaline" (ehk ilma skeletita) elustik. -
570 BCE
Mereselgrootud
Maale tekkisid esimesed elusolendid. -
542 BCE
Kambrium
Tekkisid organismide ehitustüübid, suurem osa tänapäevasest loomhõimkondadest. Vetikad olid toiduks loomastikule. Käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. -
Period: 542 BCE to 1 BCE
Fanerosoikum
-
Period: 542 BCE to 252 BCE
Paleoskoikum ehk vanaaegkond
-
Period: 542 BCE to 485 BCE
Kambrium
-
541 BCE
Kambriumi plahvatus
Suure hulga erinevate skeletidega hulkraksete peaagu üheaaegne ilmumine. -
505 BCE
Kalad
Esimesed kalad Maal elasid 505 miljonit aastat tagasi. -
485 BCE
Ordoviitsium
Käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Kliima oli soe kuni ajastu lõpul toimus kiire jahenemine. Aalgas jääaeg. Mereelustiku massiline väljasuremine. -
Period: 485 BCE to 443 BCE
Ordoviitsium
-
443 BCE
Silur
Taimed jätkasid maismaa asustamist. Taimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega, kasvasid niisketel aladel. Maismaad hakkasid asustama loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid, skorpionid. -
Period: 443 BCE to 419 BCE
Silur
-
438 BCE
Maismaa taimestik
Esimesed taimed masimaal. -
419 BCE
Devon
Esimesed putukad. -
419 BCE
Devon
Troopikameredes rikkalik põhjaelustik- käsijalgsed. okasnahksed, trilobiidid.. Meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ja
olid tippkiskjad. Ajastu lõpuks tekkisid esimesed metsad. -
Period: 419 BCE to 359 BCE
Devon
-
408 BCE
Kahepaiksed
-
Period: 359 BCE to 299 BCE
Karbon
-
350 BCE
Karbon
Võimsad metsad, Maismaal elas lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. -
320 BCE
Roomajad
-
300 BCE
Perm
Pangea hiidmanner, ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kõrb. Karm kliima, elama jäid enamasti roomajad. Suurim väljasuremine. -
299 BCE
Perm
Trilobiitide väljasuremine -
Period: 299 BCE to 252 BCE
Perm
-
Period: 252 BCE to 66 BCE
Mesosoikum ehk keskaegkond
-
Period: 252 BCE to 201 BCE
Triias
-
250 BCE
Triias
Liigivaene elustik. Ajastu lõpul järjekordne suur väljasuremine. Peamiseks loomarühmaks maismaal olid dinosaurused. -
208 BCE
Imetajad
-
201 BCE
Dinosaurused
-
Period: 201 BCE to 145 BCE
Juura
-
200 BCE
Juura
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad. Esimesed linnud, krokodillid, kilpkonnad. Ookeanides merelised roomajad- ihtüosaurused ja plesiosaurused. -
145 BCE
Linnud
-
145 BCE
Kriit
Ajastu lõpul toimunud massiline väljasuremine tõi kaasa donosauruste ja mereliste roomajate hävingu. Arvatakse, et oli meteoriidiplahvatus. -
Period: 145 BCE to 66 BCE
Kriit
-
140 BCE
Katteseemnetaimed
-
66 BCE
Paleogeen
Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Eanmik imetajaid masimaal, vaalade eellased asusid elama meredesse. Esimesed primaadid. Troopilised metsad, preeriad ja savannid. -
Period: 66 BCE to 1 BCE
Kainosoikum ehk uusaeg
-
Period: 66 BCE to 23 BCE
Paleogeen
-
23 BCE
Neogeen
Hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Mandrite geograafia võttis tänapäevase kuju. Aafrikas ilmusid inimese eellased. Maa kliima jahenemine, korduvad jäätumised. -
Period: 23 BCE to 2 BCE
Neogeen
-
5 BCE
Mammutid
-
2 BCE
Inimese arengu algus
-
2 BCE
Kvaternaar
Perekond Homo esindajad. Surid välja mammutid, karvane ninasarvik. -
Period: 2 BCE to 1 BCE
Kvaternaar