-
Esimene Arvuti ajaloos
ENIAC (Electronic Numerical Integrator And Computer) oli esimene suurepäraselt töötav digitaalne arvuti, mis ehitati Pennsylvania Ülikoolis, Philadelphias aastatel 1943- 1946. Arvuti oli massiivne, mis võttis ruumi kuni kolme klassiruumi jagu ning kaalus 27 tonni, mis meile praegu võib tunduda uskumatuna. Kõige esimene ENIAC valmis 14. veebruaril 1946. aastal, mille väärtus oli ligikaudu pool miljonit dollarit -
Esimene mehaaniline arvuti
- aastal loodud esimene mehaaniline arvuti Charles Babbage poolt ei sarnane väga tänapäeva arvutiga. Charles Babbage oli inglise mehaanikainsener, filosoof, matemaatik ja leiutaja. Charles`i tuntakse kui arvuti isa, sest teda peetakse kõige esimese mehaanilise automaatkalkulaatori loojaks.
-
Esimene tahvelarvuti
Esimese tahvelarvuti kontseptsiooni mõtles välja Xeroxi töötaja Alan Kay 1968. aastal ja esitles selle esimest prototüüpi 1971. aastal. Kay nimetas seda "Dynabookiks".- aastal alustas Apple oma tahvelarvutiprojekti, mis nägi algul ette kolme erineva suurusega seadme väljatulekut. 1993. aastal anti välja Apple Newton, mis oli tolle aja väikseim arvuti – see kaalus 800 g ja oli 6-tollise ekraaniga. Selle operatsioonisüsteem oli Newton OS.[1]
-
Esimene sülearvuti
Sülearvutite ajalugu sai alguse 1971. aastal,[1] kui Alan Kay käis välja idee Dynabookist (esialgu Kiddicomp[2]) – kaasaskantavast seadmest, mis oli mõeldud peamiselt õpilastele, et neid õppimisel aidata.[3] Plaan oli sellel kasutada programme, mis on kirjutatud Smalltalki programmeerimiskeeles.[1] Esimese üldtunnustatud kaasaskantava arvuti lõiAmeerika Ühendriikide firma Osborne Computer Corporation 1981. aastal,
