Vana-Kreeka tsivilisatsioon

Kreeta-Mükeene periood

Period: 2000 BCE to 1100 BCE

Sellel perioodil kujunes Kreekas välja kiri ja hakkasid tekkima suuremad linnad. Alguse sai minoiline tsivilisatsioon, tähtsamaiks keskuseks sai Knossos. Kreetalased domineerisid sellel perioodil Egeuse merel ning olid tihedates sidemetes Egiptuse ja Ees-Aasia rahvastega.

Kreeklased vallutavad Kreeta saare

1500 BCE

Kreeklased vallutasid Kreeta saare ja võtsid saare kogu Egeuse merega enda võimu alla.

Kiire tsivilisatsiooni allakäik

1200 BCE

Paljud Kreeka lossid ja linnad purustati. Arvatavasti tegid Vana-Kreeka hiilgeajale lõpu kreeklaste hõimlased doorlased.

Tume ajajärk

Period: 1100 BCE to 800 BCE

Lossid olid hüljatud, kiri oli ununenud, elanikkonna arvukus vähenenud. Osa kreeklasi rändas Väike-Aasia läänerannikule. Relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast, kuid see ei aidanud kaasa ühiskonna arengule. Suhted naabritega olid halvad.

Arhailine periood

Period: 800 BCE to 500 BCE

Elanikkonna arvukus oli tõusval järjel ja linnad hakkasid laienema. Suhted naabritega muutusid paremaks. Uuesti võeti kasutusele kiri. Hakkas kujunema linnriiklik korraldus. Olulisemateks linnadeks olid Sparta ja Ateena.

Olümpiamängude traditsiooni kujunemine

776 BCE

Iga nelja aasta tagant hakati korraldama olümpiamänge. Järk-järgult omandasid need ülekreekalise tähtsuse.

Klassikaline periood

Period: 500 BCE to 338 BCE

Liinriigid langesid pärslaste võimu alla. Pärslaste sõjaretki juhtis kuningas Dareios. Peale suuri vallutusi, said pärslased siiski Maratoni lahingus lüüa. Kreeklased tõrjusid pärslased Egeuse mere piirkondadest välja. Ateenas kujunes demokraatlik riigikord. Riigi eesotsas oli poliitik Perikles.