-
Period: to
"Perno Postimees"
Ajalehe loojaks oli Johann Voldemar Jannsen ning ajaleht ärgitas lehe kaudu eesti rahvast olema uhke oma rahvuskuuluvuse üle ning nõutama haridust ja majanduslikku edukust. Jannsen andis Perno Postimeest välja Tartus -
"Eesti Postimees"
- aastal kolis Jannsen Tartusse ning asutas ajalehe Eesti Postimees. See kujunes esialgu tähtsaimaks rahvusliku liikumise häälekandjaks. Selles avaldasid kaastöid kõik olulisemad rahvusliku liikumise tegelased ja kajastati paljusid rahvuslikke ettevõtmisi.
-
Period: to
Laulu- ja mänguselts "Vanemuine"
Algatatud Johann Voldemar Jannseni poolt. Ühjendus tegeles algselt peamiselt koorilaulu, ettekande- ja peoõhtutega, millele hiljem lisandus ka näitemäng. Vanemuise Seltsi eesmärgiks oli eesti rahvusliku kultuuri ja vaimsuse edendamine. -
Jakobsoni Kolm Isamaalist kõnet I
Esimene Kõne "Eestirahva valguse-, pimeduse- ja koiduaeg. Vana aearaamatutest ülespandud" idealiseeris Jakobson eestlaste muistset priiust kui valguse aega, kirjeldas sakslaste võimupäevi kui pimeduse perioodi ning kujutas oma kaasaega kui algavat koiduaega Vene tsaarikotka rahuliste tiibade varjus. -
Esimene Üldlaulupidu
Toimus Tartus ning korraldati Jannseni eestvedamisel pärisorjuse kaotamise 50. aastapäeval. Kohale ilmus ligi 1000 lauljat ja pillimeest (esinesid ainult meeskoorid). Peeti Isamaalisi kõnesid. Laulupidu kasvatas eestlastes ühtekuuluvustunnet. -
Eesti Põllumeeste Selts
Oli eesti põllumehi ühendav selts; ühtlasi eesti vanim. Seltsi asutas Johann Voldemar Jannsen. -
Period: to
Aleksandrikooli Liikumine
Eesmärgiks oli kõrgema emakeelse kooli rajamine rahva enese rahaga (mõtte algatasid Jaan Adamson ja Hans Wühner). Raha koguti annetustega. -
Eesti Üliõpilaste Selts
Tegutses Tartus 1870-1940. Tõid eesti keele rohkem kasutusele. Aastal 1884 pühitseti Otepää kirikus sisse EÜS-i lipp, mis hiljem tuli kasutusele kui Eesti riigi lipp. -
Jakobsoni Kolm Isamaalist Kõnet II
Teises Kõnes "Võitlemised eesti vaimupõllul" ennustas ta eesti kultuuri peatset tõusu ja hoiatas selle saksastumise eest. -
Jakobsoni Kolm Isamaalist Kõnet III
Kolmandas kõnes "Nõia usk ja nõia-protsessid. Aearaamatutest ja kohtu prottukollidest ülespandud" kirjeldas ta nõiaprotsesse ja nõiausku, kasutades tavapärast "pimeda keskaja" retoorikat. -
Eesti Kirjameeste Selts
Seltsi asutamise mõte pärineb Friedrich Reinhold Kreutzwaldilt, Carl Robert Jakobsonilt ja Hans Wühnerilt. Eesti Kirjameeste Seltsi tähtsaimad tegevusalad olid eesti keele uurimine ja korraldamine ning uue kirjaviisi propageerimine. Venemeelse ja rahvusliku tiiva vahel tekkinud tüli tõttu lõpetati 1894 seltsi tegevus. Eesti Kirjameeste Seltsil kui oma aja ainsal eestikeelsel kultuuriorganisatsioonil oli tähtis osa eesti rahvusliku haritlaskonna kujunemisel. -
"Sakala"
Ajalehe asutas Carl Robert Jakobson. Ajalehes arvustas Jakobson ühiskondlike olusid. -
Laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine" taastamine
