-
Kreutzwaldi perekond vabastatakse pärisorjusest.
Isa koos kogu perekonnaga vabastatakse pärisorjusest, ustava teenistuse eest. -
F.R Kreutzwald astub Rakvere köster Gööki elemantaarkooli.
Koolis kasutab ta esimest korda perekonnanime " Kreutzwald". -
Pärisorjuse kaotamine.
Eestimaal kaotati pärisorjus 1816 ning Liivimaal 1819. -
Kreutzwald astub Rakvere kreiskooli.
Kooli ta ei lõpetanud, kuna see oli vanematele majanduslikult raske. Kuid mõne aja pärast jätkas ta oma õpingiud Tallinna Kreiskoolis. -
Kreutzwald teeb algkooli õpetaja eksami.
-
F.R. Kreutswald läheb Peterburgi koduõpetajaks.
Tagasi tuleb ta juba järgmisel aastal. -
Kreutzwald lõpetas ülikooli.
Peale ülikoolis lõpetamist läks ta tööle Võru linnaarstiks. -
Kreutzwald abiellus.
Kreutzwald abiellus Maria Elisabeth Seadleriga. Neiu oli saksa päritolu. -
Sündis Lydia Koidula
Sündis 24. detsembril 1843 Vändras. Ta oli J. V. Jannseni esimene laps
Lydia asus juba noorelt isa kõrval tööle ajalehtedes "Perno Postimees" ja "Eesti Postimees". Nii sai ta eesti esimeseks naisajakirjanikuks.
Kokku kirjutas Lydia 7 artiklit, 4 näidendit, 86 proosatööd ja üle 300 luuletuse. -
Kalevipoja ettekanne.
Fealmann esitas Õesile ettekande "Kalevipoja" kohta. -
" Winakatk"
Ilukirjanduslik teos eestlastele. Saksa keelest mugandatud õpetlik jutt. -
"Reinowadder Rebbane"
-
Alg- Kalevipoeg
1853.aasta sügisel esitas Kreutzwald ÕESile 12 loost koosneva käsikirja, mida hiljem hakati nimetama " Alg-Kalevipojaks". -
raamat " Kilplaste..."
Kilplaste imevärklikud, väga kentsakad, maa-ilmas kuulmata ja tännini veel üleskirjutamata jutud ja teud. Kalkuni keelest Maakeele tõlgitud ja meie külade komblikuks mõnes trükis ümbersolgitud. -
"Kalevipoeg"
Ilmub 20 loost koosnev "Kalevipoeg". -
Aleksandrikool
-
Peterburi Teaduste Akadeemia Demidovi auhind.
" Kalevipojale" antud auhind. -
Trükiti "Kalevipoeg" rahvaväljaanne.
Rahvaväljaanne trükiti Soomes. -
"Ojamölder ja tema minia"
- aastal avaldas Lydia Koidula oma esimese raamatu. Raamat on tõlgitud ka saksa ja soome keelde.
-
"Vainulilled"
Lydia Koidula luulekogu, mis algelt ilmus anonüümselt. -
Algas F.R.Kreutzwaldi kirjavahetus L.Koidulaga.
Esimene kiri saadeti 1867. aastal, katkes 1873, peale Koifula abiellumist. Kokku said nad elu jooksul vaid paar korda. -
"Emajõe ööbik"
Lydia Koidula avaldatud raamat. Kaanel on kirjas 1866, kuid tegelikuses avaldati raamat 1867. aastal. -
1. isamaakõne
Carl Robert Jakobsoni peetud esimene isamaakõne. -
I üldlaulupidu
Esimene üldlaulupidu toimus Tartus.
Esimesel üldlaulupeol kanti ette Lydia Koidula luuletustest arendatud laule. -
Eesti esimene teater.
-
Kreutzwald Põlvas
Kreutzwald Põlvas pastor J. G. Schwartzi 50. aasta ametijuubelil. -
" Saaremaa onupoeg"
-
Eesti kirjandusselts.
Eesti Kirjanduse Seltsi mõtte algatasid Jaan Jõgever ja Jaan Tõnisson. Esimeseks esimeheks oli Villem Reiman. -
Lydia Koidula abiellus.
- aastal abiellus Lydia Koidula Eduard Michelsoniga ning asus emala Kroonlinna.
-
F.R Kreutzwald jääb pensionile
-
Suri Friedrich Reinhold Kreutzwald.
F.R.Kreutzwald sündis 26.detsember Jõepere mõisas. Ta on maetudTartu Raadi kalmistule. -
Suri Lydia Koidula.
Lydia Koidula suri 43. aastasena vähki.
