Rahvuslik liikumine

Perno Postimees

Jun 5, 1857

Johann Voldemar Jannsen andis välja ajalehe Perno Postimees.

Eesti Postimees

Jan 13, 1864

Ajalehe asutas Johann Voldemar Jannsen. Lehe väljaandmisel abistasid Jannsenit nii tütar Lydia Koidula kui ka poeg Harry Jannsen, samuti tegid sellele kui juhtivale rahvusluse häälekandjale kaastööd ka kõik olulisemad eesti rahvusliku liikumise tegelased.

Vanemuine selts

Jun 24, 1865

Vanemuise mängu-, ja lauluselts asutati Johann Voldemar Jannseni ettevõttel.

Carl Robert Jakobsoni isamaaline kõne

Jan 1, 1868

''Eest rahva valguse-, pimeduse- ja koiduaeg''
valgus - muistne priius
pimedus - sakslaste võim
koiduaeg - vabanemine võõrvõimust

Esimene Üldlaulupidu

Jun 18, 1869

Esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Üldlaulupeo korraldas meestelauluselts Vanemuine.

Carl Robert Jakobsoni isamaakõne

Jan 1, 1870

''Võitlemised Eesti vaimupõllul''

Carl Robert Jakobsoini isamaakõne

Jan 1, 1870

''Nõia usk ja nõia-protsessid''

Eesti Üliõpilaste Selts

Jan 1, 1870

Eesti Üliõpilaste Selts on 1870. aastal Tartus asutatud üliõpilasorganisatsioon. 1940. aastal, pärast Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt, suleti kõik üliõpilasorganisatsioonid. EÜS jätkas tegevust põranda all.

Eesti Põllumeeste Selts

Jan 1, 1870

Eesti Põllumeeste Seltsi asutas Johann Voldemar Jannsen, millega edendas ta põllumajandust.

Jakob Hurda isamaakõne

Jan 1, 1870

Jakob Hurt pidas kõne Helmes, püstitas eestlastele ülesande saada suureks vaimult.

Eesti Kirjameeste Selts

Jan 1, 1871

Eesti Kirjameeste Seltsi tähtsaimad tegevusalad olid eesti keele uurimine ja korraldamine ning uue kirjaviisi propageerimine. Seltsi esimese presidendi Jakob Hurda juhtimisel alustati kavakindlat rahvaluule kogumist.

SAKALA

Jan 1, 1878

C.R.Jakobsoni ajaleht, mis oli Eestis kuulsaim. Ta arvustas lehes eestlaste ühiskondlikke olusid.

Manasseini revjson

Jan 1, 1882

Senaator Masseini saabus Balti kubermange revideerima.

Venestamine

Jan 1, 1885

Uued Baltikubermangude kindralkubernerid:
Liivimaal - kindral Mihhail Zinovjev
Eestimaal - vürst Sergei Šahhovskoi

Üleskutse rahvaluule kogumiseks

Jan 1, 1888

Jakob Hurt korraldas rahvaluule kogumist.

Eesti Aleksandrikool

Jan 1, 1888

Eesti Aleksandrikooli mõtte algatajateks olid Jaan Adamson ja Hans Wühner. Õppekeeleks oli vene keel, kuid kooli kohustuslike õppeainete hulka kuulus ka eesti keel.

Kuremäe klooster

Jan 1, 1892

Õigeusu nunnaklooster

Aleksander Nevski katedraal

Jan 1, 1894

Novgorodi vürsti auks püstitatud katedraal