Rahvuslik ärkamisaeg

Ärkamisaeg

Jan 1, 1830

Ärkamisaeg algas 19. sajandil ning see oli eestlaste rahvusliku eneseteadvuse areng.

F.R. Kreutzwald, "Wina-katk"

May 4, 1840

"Wina-katk" oli Kreutzwaldi esimene õpetlik raamat, mis valmis ÕESi tellimusel, sest seltsi eesmärgiks on teadusliku uurimistöö kõrval ka hariva lugemisvara soetamine maarahvale ja eestlaste seas levinud joomise ohjeldamist. Esimese rahvaraamatu kirjutamine nõudis Kreutzwaldilt suurt pingutust, sest ta oli eesti keeles veel vilumatu. "Wina-katk" on mugandatud saksa keelest.

Lydia Koidula

Dec 24, 1843

sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen( 24. dets.1843 – 11. aug.1886 ) oli eesti kirjanik ja Johann Voldemar Jannseni tütar. L.Koidula sündis Vana-Vändras. Carl Robert Jakobson andis Koidulale tema lisanime. Lydia Koidula oli oma aja luule suurkuju, romantiline isamaalaulik ( luulekogu "Emajõe ööbik", 1867 ). Ta on kirjutanud ka lastelaule.

Fr. R. Faehlmanni surm

Apr 22, 1850

Friedrich Robert Faehlmann ( 31.dets. 1798 - 22.aprill 1850 ) oli eesti kirjamees ja arst. Ta oli ka üks tähtsatest rahvusliku liikumise juhtidest. Faehlmann alustas " Kalevipoeg " kirjutamisega, hiljem jätkas Faehlmanni kehva tervise pärast eepost Fr. R. Kreutzwald. 1839.aastal tegi Faehlmann ÕESi ees Kalevipoja kohta ettekande, luues nii eeposele visandi.

Ilmub "Alg-Kalevipoeg" Fr. R. Kreutzwald

Apr 15, 1853

See oli algversioon, Kreutzwald võttis selle kirjutamisel eeskujuks soomlaste "Kalevala". Teos oli värsivormis. See esitati Õpetatud Eesti Seltsile, kes avaldas selle teadusliku tekstina.

Perno Postimees

Jun 8, 1857

Perno Postimees ehk Näddalileht. See oli esimene eestikeelne ajaleht, mida andis välja Johann Voldemar Jannsen. Esimeses väljaandes võttis Jannsen kasutusele mõiste eestlased, senise "maarahva" asemel.

"Kalevipoeg" auhind Peterburis

May 23, 1860

Sel aastal sai "Kalevipoeg" Peterburi Teaduste Akadeemia Deminovi auhinna.

"Kalevipoeg" osadena ilmumine

May 23, 1861

Eepos hakkas osadena ilmuma 1857-1861. Kreutzwald kirjutas "Alg- Kalevipojale" juurde kaheksa osa. Valmis teoses on seega 20 lugu mahuga 19 057 värssi. "Kalevipoeg" ilmus osdena, et vältida tsensuuri omavoli.

"Kalevipoeg" esimese rahvaväljaande ilmumine Kuopios

Apr 8, 1862

Esimene rahvaväljaanne ilmus tsensuurist pääsemise kaalutlustel Soomes Kuopios 1862 1000 eksemplaris ja levis esialgu tagasihoidlikult, hiljem populaarsus kasvas. Rahvaväljaanne tehti Demidovi auhinna raha eest.

Vanemuise Seltsi loomine

Jun 25, 1865

See selts oli ühendus, mis tegeles algselt peamiselt koorilaulu, ettekande- ja peoõhtutega, millele hiljem lisandus ka näitemäng. Selts asutati 1865. aastal Johann Voldemar Jannseni eestvedamisel. Üks esimesi etendusi Vanemuise seltsis oli 1868. aastal Reinhold Sachkeri "Teomees ja karjapoiss".

Fr. R. Kreutzwald "Eesti rahva ennemuistsed jutud"

Apr 24, 1866

"Eesti rahva ennemuisted jutud" toetuvad ka rahvaluulele nagu ka "Kalevipoeg". Kreutzwaldi looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu.

Koidula looming

Jun 22, 1866

Esimeseks Koidula luulekoguks oli"Vainulilled", mille tekst oli mugandatud saksa keelest."Emajõe ööbik" oli Koidula teine luulekogumik ning see oli sisu poolest romantiline isamaalaulik. Kokku kirjutas Lydia Koidula 4 näidendit, 7 artiklit, 86 proosatööd ja üle 300 luuletuse.

Isamaakõned C.R. Jakobson

Jul 24, 1868

Jakobson pidas Vanemuise seltsis kolm isamaakõnet, mis 1870 ilmusid raamatuna.

I Üldlaulupidu

Jun 18, 1869

I Üldlaulupidu toimus Tartus, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen.Üldlaulupeo korraldas selts Vanemuine. Laulupeo repertuaar põhjustas samuti vaidlusi. Mõni kuu enne laulupidu ilmus Jannsenilt "Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo-Laulud". Samal ajal oli C. R. Jakobson avaldanud oma "Vanemuise kandle healed", mis sisaldas valdavalt eesti algupärast laululoomingut. Jakobson ei olnud rahul Jannseni repertuaarivalikuga. Jakobson laulupeole ei läinud.

Eesti Üliõpilaste Seltsi loomine

May 23, 1870

Eesti Üliõpilaste Selts on 1870. aastal Tartus asutatud üliõpilasorganisatsioon. 1940. aastal, pärast Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt, suleti kõik üliõpilasorganisatsioonid. EÜS jätkas tegevust põranda all.

Eesti Kirjameeste Seltsi loomine

Jun 24, 1871

Eesti Kirjameeste Selts (lühend EKmS) oli Tartus aastail 1871–1893 tegutsenud kirjandusselts. Selts andis välja aastaraamatut, toimetisi ja korraldas kirjandusvõistlusi.

Lydia Koidula abiellumine

Feb 19, 1873

19.veebruar 1873 abiellus Koidula läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoniga, nad elasid Kroonlinnas. 1874.aastal sündis Koidulal esimene laps – Hans Voldemar, kaks aastat hiljem sündis tütar, kellele pandi nimeks Hedvig.1878.aastal Viinis tuli ilmale teine tütar – Anna.

C.R. Jakobson, Eesti Kirjameeste Seltsi president

Jul 24, 1881

1881.aastal valitakse Jakobson Seltsi presidendiks.

Aleksander III saab võimule

Jul 25, 1881

Ta osutus karmikäeliseks vene rahvusluse soosijaks, kes püüdis ka seni Balti erikorda nautinud Balti provintside elukorralduse samastada Venemaa provintside omaga. Ametikeeleks sai saksa keeleasemel vene keel ning eesti rahvuslaste suur unistus, Eesti Aleksandrikool, avati1888.aastal venekeelsena. Saksa või eesti keeles võis õpetada ainult usuõpetust ja emakeelt.

Carl Robert Jakobsoni surm

Mar 19, 1882

C. R. Jakobson( 26. juuli 1841– 19. märts 1882 ) oli eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Jakobson sündis Tartus ja suri Kurgjal. Jakobson osales Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli rajamise organisatsiooni asutamises ja tegevuses. Ta toimetas Viljandis ajalehte Sakala ning ta valiti ka Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks. Jakobson pani ka aluse põllumajaduskirjandusele.

Fr. R. Kreutzwaldi surm

Aug 25, 1882

Friederich Reinhold Kreutzwald ( 26. dets 1803- 25. aug 1882) sündis Kadrinas, Jõepere mõisas. Kirjutas lõpuni Eesti rahvuseepose. Ta suri Lääne-Virumaal ja ta on maetud Raadi kalmistule.

Eesti lipp

Jun 4, 1884

See võeti kasutusele Tartu Ülikooli Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna ning pühitseti 4. juunil. Hiljem seostus see eesti rahvuslusega ning seda kasutati riigilipuna, kui 24. veebruaril 1918 kuulutati välja Eesti Vabariik. Ametlikult võeti lipp riigilipuna kasutusele 21. novembril 1918.

Lydia Koidula surm

Aug 11, 1886

Koidula suri 1886. aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. 1946.aastal toodi tema põrm Tallinnasse ja sängitati Metsakalmistule. Luuletaja mehe ja tema lapse kirstud jäid aga perekonna hauaplatsile Kroonlinna kalmistule.

Johann Voldemar Jannseni surm

Jul 13, 1890

J.V Jannseni sünninimi on Jaan Jensen( 16. mai 1819 – 13. juuli 1890 ) oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juht. Ta sündis Vana-Vändra vallas ja ta tütar on Lydia Koidula. Ta asutas eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees. Jannseni tütar Lydia aitas teda ajalehe Perno Postimees juures.

Jakob Hurti surm

Jan 13, 1907

Jakob Hurt(22. juuli 1839– 13. jaanuar 1907 ) sündis Himmaste külas ja suri Peterburis, ta oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Ta alustas juba üliõpilasena Õpetatud Eesti Seltsis ja Vanemuise seltsis ühiskondlikku tegevust ning osales juhtivalt eesti rahvusliku liikumise suurüritustes.Hurt aotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist.