Ärkamisaeg

By Triine
  • Sündis Johann Voldemar Jannsen

    Sündis Johann Voldemar Jannsen
    Johann Voldemar Jannsen oli mees, kes asus rahvuslikke ideid aktiivselt propageerima. Ta tütar oli Lydia Koidula.
  • Sündis Johann Köler

    Sündis Johann Köler
    Johann Köler oli kunstnik kes juhtis Peterburi patriootide rühmitust
  • Sündis Jakob Hurt

    Sündis Jakob Hurt
    Jakob Hurt mõtles oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane. Ta algatas rahvaluule kogumise. Hurda vahendusel sai Aleksandrikoolist rahvuslikke keskusi ühendav kool.
  • Sündis Carl Robert Jakonson

    Sündis Carl Robert Jakonson
    Carl Robert Jakobson paistis silma eestikeelsete kooliõpikute koostamisega. Valituna Pärnu Eesti Põllumeeste Seltsi ja Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi presidendiks, pidas neis seltsides põllumajanduslikke teadmisi ja uuendusi tutvustavaid ning rahva majanduslikku ja õiguslikku seisundit käsitlevaid kõnesid, esitas põllumajanduse edendamise kava. Ajakirjanduses võitles ta koolide olukorra parandamise ja kiriku mõjust vabastamise eest.
  • Sündis Lydia Koidula

    Sündis Lydia Koidula
    Lydia Koidula oli J. V. Jannseni tütar. Ta oli eesti luuletaja ja proosakirjanik. Ta kirjutas luuletuse "Mu isamaa on minu arm", ta luuletas palju isamaast.
  • Perno Posti-mehe esimene number

    Perno Posti-mehe esimene number
    Johann Voldemar Jannsen seadis eesmärgiks tõelise eesti lehe asutamise, mis mitme ebaõnnestunud katse järel õnnestuski.
  • Esimene kolmest isamaakõnest

    Carl Robert Jakobson pidas Vanemuise seltsis esimese kolmest isamaakõnest.
  • Kolm Isamaa kõnet

    Kolm isamaa kõnet on Carl Robert Jakobsoni kolm propaganda kõnet, mis toimusid 1868. ja 1870. aastal "Vanemuise" seltsis
  • Esimene Eesti üldlaulupidu

    Esimene Eesti üldlaulupidu
    Tartus toimus I Eesti üldlaulupidu Jannseni idee tõttu. Peoga otsustati tähistada talurahva vabastamist pärisorjusest Liivimaal 1819. aastal.
  • "Saaremaa onupoeg"

    "Saaremaa onupoeg"
    Tartus lavastati esimene eesti näitemäng, Koidula "Saaremaa onupoeg".
  • Loodi Eesti Kirjameeste Selts

    Loodi Eesti Kirjameeste Selts
    Eesti Kirjameeste Selts (EKmS) etendas olulist osa nii eesti keele normide ühtlustamisel kui ka arendamisel, eriti aga eestikeelsete kooliraamatute ettevalmistamisel ning trükkimisel.
  • Deklaratsioon kiriku eitavast suhtumisest rahvusliku liikumisse

    Tekkis avalik konflikt baltisakslastest ametivendadega mis samuti mõjutas Jakob Hurda lahkumist Eestist 1880. aastal.
    Tüli tekkis algselt Jakobsoni ja Jannseni vahel, sest Jannsen tegi koostööd sakslastega ja ka baltisaksa kiriku tegelased hakkasid vastu töötama rahvuslikule tegevusele.
  • Sakala asutamine

    Sakala asutamine
    Jakobson asutas esimese eesti keelse poliitilise ajalehe.
  • Asutati Eesti Aleksandrikool

    Asutati Eesti Aleksandrikool
    Aleksandrikool oli Aleksander I-le pühendatud eestikeelne kihelkonnakoolist kõrgem kool. Kooli loomise kava tekkis 1860.aastate algul Viljandimaa rahvuslike tegelaste seas.