-
26. detsember sündis Friedrich Reinhold Kreutzwald
Ta sündis Jõepere mõisas Virumaal -
"Winakatk" ilmumine
Kreutwaldi õpetuslik jutustus -
Lydia Koidula sünd
Lydia Koidula oli J. V. Jannseni vanim tütar. Ta sündis 24.detsember Vana-Vändras. -
"Reinowadder Rebbane"
Kreutzwaldi teos -
"Maa-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on"
Kreutzwaldi populaarteaduslik almanahh -
"Alg-Kalevipoja" valmimine
-
Perno Postimees
Johann Voldemar Jannsen toimetas Pärnus toda ajalehte -
Koorilaul
Oli tolle aja isamaaluule peamiseks kandepinnaks -
Jakobsoni liitumine eesti haritlaste rühmaga
See rühmitus, kuhu kuulus ka Vene keisri lähikonda jõudnud inimesi, kujundas suurel määral rahvusliku liikumise radikaalse suuna seisukohti. -
Lydia lõpetas tütarlastekooli
See kool oli Pärnu saksa kõrgem tütarlastekool -
Esimene "Kalevipoja" väljaanne Soomes
Linnas nimega Kuopio trükiti see välja -
Eesti Postimees
Johann Voldemar Jannsen toimetas Eesti Postimeest Tartus aastatel 1864-1880 -
"Eestirahva Ennemuistsed jutud"
Krutzwaldi teos. Muinasjutt -
"Vainulilled"
Lydia Koidula teos, kust on päris luuletused nagu "Kodu", "Sügisemõtted" ja "Kaugelt koju tulles". See oli Lydia esimene luulekogu. Luuletused on tõlgitud või mugandatud saksa keelest. -
Kooli Lugemise raamat
C.R.Jakobson kirjutas õpikuid eesti koolidele, ning too raamat oli õpetuse taseme suhtes lausa murranguline tähendus. -
Luuletajanime "Koidula" sünd
Jakobson pakkus preili Jannsenile luuletajanime Koidula ning avaldas mõne tema luuletuse ka oma "Kooli lugemise raamatu" I osas. -
"Emajõe ööbik I"
See kogu pani aluse Koidula tuntusele. -
Carl Robert Jakobsoni I isamaakõne
Ta väitis, et enne sakslaste tulekut elati Eestis tsiviliseeritumalt kui Saksamaal -
Esimene eesti Üldlaulupidu
Isamaalise luule kõrghetk. Lauludeks olid "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm!", "Mu isamaa on minu arm!" ja "Sind surmani!". -
Rahvusliku liikumise lõhenemine
See lõhenes kaheks suunaks - radikaalseks ja mõõdukaks. Lõhenemise põhjustas välispoliitiline orientatsioon. -
Rahvusliku teatri algus
"Vanemuise" selts lavastas Lydia Koidula näidendi "Saaremaa onupoeg". -
Rahvusteater
Pani aluse eesti teatrile.Ta on kirjutanud ka lastelaule. -
"Teid on jumalad loonud, et Eesti isamaa heaks elaksite,"
C. R. Jakobsonile kirjutas Lydia Koidula selle Seda ülesannet oli Koidula alati meeles pidanud. Selle mõttega vaatas ta vastu ka surmale, kus kirjutas oma viimase luuletuse " Enne surma - Eestimaale!" -
"Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola"
See jagab eesti rahvusliku draamakirjanduse alusepanija C. R. Jakobsoni "Arthuri ja Annaga"(mõlemad ilmusid trükis 1872). -
Eesti Kirjameeste Selts
Tegutses Tartus aastail 1872-1893. Sinna kuulusid kõik need, kes tahtsid eestlust luua ja edendada. -
Lydia Koidula abiellus
Eduard Michelsoniga -
Lydia esimene laps
Hans Voldemar -
Koidula II laps
Hedvig oli tütre nimi -
Sakala ilmumine
Carl Robert Jakobson asustas oma ideede levitamiseks selle ajalehe, mille ilmumisaeg oli 1878-1882 -
Koidula II tütar
Sündis tütar Anna. Viinis -
Venestuspoliitika
Rahvusliku liikumise lõhenemisele järgnes selle langus, mida süvendas veeldi venestuspoliitika. Suri enamik liikumise kõrgaja tähtsamaid rahvajuhte. -
Koidula surm
11.August. Suri rinnavähki ning maeti Kroonlinna kuhu ka ta mees ning laps oli maetud. -
Koidula põrmu ülekandmine Tallinna Metsakalmistule
Tema mehe ning noorelt surnud lapse kirstud jäid aga perekonna hauaplatsile Kroonlinna kalmistule.
