Karine

  • Johann Voldemar Jannsen

    Johann Voldemar Jannsen
    Johann Voldemar Jannsen oli eesti ajakirjanik, koolmeister ja üks rahvusliku liikumise juhte.
  • Johann Köler

    Johann Köler
    Johann Köler oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. Pani aluse Eesti portree- ja maastikumaalile, osalt ka eestiainelisele olustikumaalile.
  • Õpetatud Eesti Selts, lühend ÕES

    Õpetatud Eesti Selts, lühend ÕES
  • Carl Robert Jakobson

    Carl Robert Jakobson
    Carl Robert Jakobson oli eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik, muusik ja pedagoog.
  • Lydia Koidula

    Lydia Koidula
    Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen) oli eesti kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar.
  • Perno Postimehe 1. number

    Perno Postimehe 1. number
  • Mahtra sõda

    Mahtra sõda
    Mahtra sõda oli eesti talupoegade ja karistussalklaste vaheline kokkupõrge 14. juunil 1858. aastal Juuru kihelkonnas Mahtra mõisas
  • "Kalevipoja" ilmumine Õpetatud Eesti Seltsi toimetistes

    "Kalevipoja" ilmumine Õpetatud Eesti Seltsi toimetistes
  • maltsvetlaste minek Krimmi

    maltsvetlaste minek Krimmi
    Krimm on de iure autonoomne vabariik Ukraina koosseisus, mis asub peamiselt Krimmi poolsaarel Musta mere põhjarannikul. Krimmi edelanurgal asuv Sevastopol on vabariikliku alluvusega linn ega kuulu Krimmi Vabariigi koosseisu.
  • hakati taotlema Eesti Aleksandrikooli asutamist

    hakati taotlema Eesti Aleksandrikooli asutamist
    Eesti Aleksandrikool (tegelikult Eesti Aleksandri Linnakool) oli aastail 1888–1906 Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas tegutsenud õppeasutus. Õppekeeleks oli vene keel, kuid kooli kohustuslike õppeainete hulka kuulus ka eesti keel. Selle poolest erines ta teistest Eesti linnakoolidest.
  • J. Köleri algatusel esitati Aleksander II-le Eesti talupoegade suur palvekiri

    J. Köleri algatusel esitati Aleksander II-le Eesti talupoegade suur palvekiri
  • laulu- ja mänguseltside Vanemuine ja Estonia asutamine

    laulu- ja mänguseltside Vanemuine ja Estonia asutamine
  • omavalitsuse seadus vabastas talupojad ühiskondlikul alal mõisnike eestkoste alt, kaotati mõisnike kodukariõigus, käsitööliste tsunftiseaduse kaotamine avas eestlastele võimaluse käsitöö alal vabalt tegutseda

    omavalitsuse seadus vabastas talupojad ühiskondlikul alal mõisnike eestkoste alt, kaotati mõisnike kodukariõigus, käsitööliste tsunftiseaduse kaotamine avas eestlastele võimaluse käsitöö alal vabalt tegutseda
  • teoorjuse kaotamine, viljaikaldus ja viimane näljahäda eesti rahva ajaloo

    teoorjuse kaotamine, viljaikaldus ja viimane näljahäda eesti rahva ajaloo
  • Tartus peeti I üldlaulupidu

    Tartus peeti I üldlaulupidu
    Esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Teine üldjuht oli Aleksander Kunileid. Üldlaulupeo korraldas meestelauluselts Vanemuine. Laulupeo peakomisjoni esimees oli Tartu Maarja koguduse pastor Adalbert Hugo Willigerode.
  • C. R. Jakobsoni kolm isamaa kõnet

    C. R. Jakobsoni kolm isamaa kõnet
  • avati Eesti esimene raudteeliin

    avati Eesti esimene raudteeliin
    Paldiski–Tallinn–Narva ja edasi Peterburi suunas
  • Eesti rahvusliku teatri esimene etendus (L. Koidula "Saaremaa onupoeg" Vanemuises)

    Eesti rahvusliku teatri esimene etendus (L. Koidula "Saaremaa onupoeg" Vanemuises)
  • asutati esimesed põllumeeste seltsid

    asutati esimesed põllumeeste seltsid
    Põllumeesteselts on põllumeeste huve kaitsev ja tavaliselt ka põllumajandusteadmisi levitav selts.
  • laulu- ja mänguseltsi Endla asutamine Pärnus

    laulu- ja mänguseltsi Endla asutamine Pärnus
  • Eesti Kirjameeste Seltsi asutamine

    Eesti Kirjameeste Seltsi asutamine
    Eesti Kirjameeste Selts (lühend EKmS) oli Tartus aastail 1871–1893 tegutsenud teaduslik selts