-
Friedrich Reinhold Kreutzwaldi sünd
Sündis Jõepere mõisas Virumaal. -
Johann Voldemar Jannseni sünd
Järjepidava eestikeelse ajakirjanduse rajaja. -
"Winakatk"
Üks Kreutzwaldi õpetlikest ja kasvatuslikest lugudest. -
Lydia Koidula sünd
24.detsember Vana-Vändra vallas Pärnumaal -
"Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on"
Kreutzwaldi populaarteaduslik almanahh, mis jätkas O. W. Masingu alustatud aimekirjanduse traditsiooni. -
Reinowadder Rebbane
Kreutzwaldi teos, mis esindab sasa rahvaraamatutes ja teiste Euroopa rahvaste traditsioonis levinud jututüüpi. -
"Perno postimees"
Jannsen toimetas aastatel 1857-1863 Pärnus nädalalehte "Perno Postimees" -
Koorilaul
Isamaaluule peamiseks kandepinnaks oli koorilaul, mis sai talurahva seas väga popularseks -
Jakobson liitus eesti haritlaste rühmaga
See rühmitus, kuhu kuulus ka Vene keisri lähikonda jõudnud inimesi, kujundas suurel määral rahvusliku liikumise radikaalse suuna seisukohti. -
Lydia Koidula lõpetas tütarlastekooli
Pärnu saksa kõrgeima tütarlastekooli -
"Kalevipoja" esimene väljalase
See trükiti välja Soomes Kuopio linnas. -
Eesti Postimees
aastatel 1864-1880 toimetati Tartus ajalehte "Eesti Postimees" -
"Vainulilled"
Lydia Koidula raamat, kust on pärit ka luuletused "Kodu", "Sügisemõtted" ja "kaugelt koju tulles". -
"Kooli Lugemise raamat"
C.R.Jakobson kirjutas ka õpikuid eesti koolidele. -
Koidula sai oma luuletajanime
Selle nime sai Lyrida Jakobson käest, kes pakkus preili Jannsenile luuletajanime Koidula ning avaldas mõne tema luuletuse ka oma "Kooli lugemise raamatu" I osas. -
Emajõe ööbik I
Koidula kogu, mis pani aluse Koidula tuntusele. -
I isamaakõne
C.R.Jakobson pidas tol aastal "Vanemuise" seltsis oma I isamaakõne, milles maalis idüllilise pildi eestlaste muistsest kultuurist. -
I üldlaulupidu
I üldlaulupidu toimus Tartus, mille algatasid J.V.Jannsen ja "Vanemuise" selts -
Rahvusliku liikumise lõhenemine
Rahvuslik liikumine lõhenes kaheks suunaks- radikaalseks ja mõõdukaks. -
Rahvuslik teater
Arvatakse, et 1870 oli rahvusliku teatri alguseks, kui "Vanemuise" selts Lydia Koidula näidendi lavastas -
"Teid on jumalad loonud, et Eesti isamaa heaks elaksite"
Jakobson kirjutas selle Lydia Jannsenile. Selle mõttega vaatas ta vastu ka surmale, kui kirjutas oma viimase luuletuse "Enne surma-Eestimaale!" -
Riiklik venestuspoliitika
Rahvusliku liikumise lõhenemisele järgnenud languse süvendaja. -
Kreutzwaldi surm
Ta on maetud Raadi kalmistule -
Lydia Koidula surm
Ta suri rinnavähki. Oli maetud Kroonlinna kuhu ka ta mees ning laps oli maetud. -
J.V.Jannseni surm
-
EKS
Asutati Eesti Kirjanduse Selts, suleti 1940. aastal ja taasasutati 1993. aastal -
Koidula põrmu ülekandmine Tallinna Metsakalmistule
Tema mehe ning noorelt surnud lapse kirstud jäid aga perekonna hauaplatsile Kroonlinna kalmistule. -
"Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola"
See jagab eesti rahvusliku draamakirjanduse alusepanija C. R. Jakobsoni "Arthuri ja Annaga"(mõlemad ilmusid trükis 1872).
