-
Generaalstaatid
- a kevadel valitsesid Prantsusmaal ärevad meeleolud. Maad ähvardas näljahäda. Kui generaalstaadid 5.mail istungile kogunesid, olid rahva ootused väga suureks paisunud. Kohe tekkis suur vastasseis privileegitud seisuste ja kolmanda seisuse vahel.
-
Rahvuskogu moodustamine
- juunil kuulutas kolmas seisus koos liitunud vaimulikega end Rahvuskoguks. Nad kuulutasid end kuninga asemel suvetäänsuse võimu kandjaks. Rahva survel andis kuningas sellele heakskiidu ja käskis aadlikel ja ülejäänud vaimulikel nendega ühineda.
-
Period: to
Vana korra likvideerimine
Vana korra pooldajad ei tahtnud veel alla anda ja Louis XVI kõhkles nagu alati. Kuninga kinnitused, et rahvuskogu tehakse avalikku korra kindlustamiseks, ei kõlanud veenvalt.12. juulil jõudsid Pariisi kuuldused, et kuningas oli vallandanud populaarse rahalise toetaja. Linnarahvas hakkas mässama, rünnates väravatorne ja kloostreid. -
Vana korra likivideermine #2
- juuli hommikul õnnestus sõjaveteranidel hankida suurtükk, mis veeretati Bastille' ette kust loodi relvi leida. Rahvas tungis vihasena kindluse õuele. Bastiille' vallutamine oli suur murrang, sest saadi selgeks, et kuningas ei suuda relvade abil revulutsiooni tagasi pöörata.
-
Period: to
vabariigi väljakuulutamine
- aasta suveks pidi Prantsusmaast saama põhiseaduslik monarhiaga riik. Enne põhiseaduse vastuvõtmist proovis kuningas riigist põgeneda ja kuna enam keegi Louis XVI'd ei usaldanud kuulutati 21. septembril 1792 välja vabariik
-
Period: to
jakobiinide diktatuur
Jakobiinide valitsusaeg oli revulutsiooni kõige radikaalsem ja verisem etapp. 1792. aasta sügisel,cmõistsid rahvakohtud surma 1200, et nad ei saaks vasturevulutsiooniga ühineda. Rahvapäästekommitee eesostas olevale Maxmillien Robespierre'ile anti phm võim elu ja surma üle. Algas jakobiinide diktatuur. Diktatuuri ajal hukati umbes 43 000 inimest. 1794.a hukati Robespierre koos oma 115 toetajaga, diktatuuri lõpp -
kuninga surm
- jaanuaril 1793. aastal hukati Louis XVI giljotiinil
-
napoleon
1795.a moodustati direktoorium kelle eesmärk oli leida rahu jakobiinide ja monarhiahistide vahel. See ülesanne langes Napoleon Bonaparte'ile. Napoleon oli sõjakangelane ning 1799.a tegi ta riigipöörde, kuulutas ennast konsuliks, millega lõppes revulutsioon. -
napoleoni reformid
Napoleon võttis Prantsusmaal ette ulatuslikke ümberkorraldusi, mis pidid kindlustama ja täiendama revulutsiooni saavutusi. 1802. a kuulutas ta end eluaegseks konsuliks, 1804.a kuulutati Prantsusmaa keisririigiks, võeti vastu tsiviilkoodeks, 1801.a sõlmis paavstiga konkordaadi, lõi lütseumide võrgustiku -
napoleoni vallutussõjad
Prantsusmaa vastu ühinesid Austria, Preisimaa, Suurbritannia, Hispaania, Sardiinia-Piemonte ja Holland. 1796. a purustas ta Austria ja Sardiinia kuningaväed, vallutas Egiptuse. Revulutsioonisõjad lõppesid 1801.a kui Napoleon sõlmis rahulepingud Austria ja Suurbritanniaga. Rahulepingud oleksid loonud Euroopas uue võimutasakaalu, aga Napoelon oli "originaalne" ja tahtis rohkem. -
vallutussõjad
Napoleoni sekkumised Itaaliasse ja Sveitsi rikkusid Austriaga sõlmitud rahulepingut. 1803. alustas Suurbritannia sõjategevust. Napoleon ei saatnud oma armeed neile vastu nii, et ülekaal merel kuulus Suurbritanniale. Napoleon kehtestas brittidega kontinetaalblokaadi. Seevastu sõjakäik Euroopas oli edukas. 1805.a purustas Austerlitzi lahingus Napoleon Austria-Venemaa ühisarmee. 1806 hävitas Preisi armee, 1807 löödi Venemaad. Venemaa sunniti liituma Prantsusmaaga. See oli Napoleoni võimu kõrghetk. -
Period: to
keisririigi hukk
Napoleoni sõjakäik takerdus esimest kordasõjas partisanitaktiga. Napoleonile sai saatuslikuks valearvestus rünnata Venemaad. Napoleoni ressursid olid ära kulutatud, samal ajal olid tema vastased aru saanud, etNapoleonit on võimalik hävitada üheskoos. 1813.a rahvastelahingus sai Napoleon hävitavalt lüüa, aga ta ei leppinud rahulepinguga. 1815.a pakkus Napoleon ise rahulepingu välja, aga riigid ei usaldanud teda ning ta pagendati minema saarele kus ta 1821.a suri.